Piirangute leevendamine kasvatas hüppeliselt joobes juhtide arvu

Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Koroonapiirangute leevendamise järel on Ida- ja Lääne-Virumaal kasvanud tabatud roolijoodikute arv. 

Ida prefektuuri liiklusgrupi välijuht Annika Elm on murelik, sest sel aastal on politsei Virumaal sõiduki juhtimiselt kõrvaldanud veerand tuhat joobes juhti. „Märgatavalt on joobes juhtide osakaal liikluses suurenenud viimastel nädalatel, mil piiranguid leevendati ja ilmad soojemaks läksid,“ sõnas ta.

Probleemid, mis on tingitud alkoholi (kuri)tarvitamisest, saadavad politseitööd igal sammul. Mõni vajab politsei abi, kui joobnuna sõiduteele magama jääb, lähedaste ja teistega ühise joomingu käigus kaklema läheb, purjuspäi autorooli istub või siis muul moel alkoholi liigtarbimise tõttu ohtu satub või ise ohu põhjustab, teatas Ida prefektuur.

"Rääkides joobes juhtidest, kes ikka ja uuesti promilli või mitmegagi rooli istuvad, siis üht kindlat roolijoodiku profiili ei ole olemas. Nende seas on noori ja vanu, mehi ja naisi, vanemate ja uuemate autodega - ehk see on läbilõige kogu meie ühiskonnast." Elmi sõnul ütlevad nad ise, et võtsid õlle või paar pokaali veini, ent alkomeeter näitab tihti teistsugust tõde, kuvades ekraanile keskmiselt kuni kahepromillise joobe.  

Politsei on tänavu nelja kuuga Virumaal kontrollinud üle 26 000 autojuhi kainust, ent enim joobes juhte tabab politsei tähelepanelike helistajate kaasabil. „Selliseid kõnesid saab politsei iga päev ning pole kahtlustki, et taolised tähelepanekud võivad päästa kellegi elu, enne kui joobes juht avarii põhjustab,“ kinnitab Elm.

Kui aga purjus peaga rooli kippuvale inimesele ei tihka mingil põhjusel politseid kutsuda, siis peaks ise kuidagi sekkuma ja tagama, et see inimene ei sõidaks autoga. "Tuleks kasutada kõikvõimalikke vahendeid ja loomingulisi võtteid, et hoida purjus inimene autoroolist eemal. Peita võtmed, pakkuda end kaineks autojuhiks, lõpuks võtta sõber kasvõi käevangu ja aidata ta alkoravi kabineti uksest sisse," kirjeldab Elm.

Tema sõnul tuleb probleemile rohkem meditsiiniliselt läheneda. Katsetusi on selleks tehtud ka Eestis, näiteks pakutakse alkoholi tarvitanud autojuhile võimalust läbida psühholoogiakoolitus, misjärel nad trahvi ei saa. "Eesmärk on neid mõjutada käituma nii, et nad oleksid ohutud. Seda võimalust pakutakse aga üksnes inimestele, kelle käitumine ei ole retsidiivne ehk ravile allumatu," märgib Elm.

Arvestades, et joobes juhte on viimastel nädalatel enam tabatud, panustab politsei eesoleval ajal Virumaal oluliselt enam jõudu liiklusjärelevalvesse.  

Virumaal sel aastal tabatud joobes juhte:

Jaanuar – 43

Veebruar – 39

Märts – 51

Aprill – 80

Mai (kuni 11. mai) – 50