See, et koolid ja lasteaiad kevadel uueks õppeaastaks töötajaid värbavad, on täiesti tavapärane. Tänavu on tööpakkumisi rohkem seetõttu, et haridusasutused kasutavad aktiivselt riigi pakutud võimalust palgata lasteaiarühma või 1. klassi lisaõpetaja.
JUHTKIRI Präänikud õpetajatele
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
1. juuni 2021, 00:09
Venekeelsete koolide kõrval saavad lisaõpetaja programmis osaleda ka eesti õppekeelega koolid, kui klassis õpib vähemalt 10 vene kodukeelega või kakskeelset last.
Kuna lisaõpetajaid noolivad ka Tallinna ja teiste piirkondade haridusasutused, on konkurents koolijuhtide kinnitusel tihe. Seega tuleb omavalitsustel mõelda sellele, kuidas teiste seas silma paista ning millega uusi õpetajaid juurde meelitada. Ida-Virumaal on heaks eeskujuks Jõhvi, kes maksab alustavale õpetajale 2500 eurot toetust ning laiendas seda ka nendele, kes käivad siia õpetama mujalt.
Stipendiumi kõrval pole vähem oluline kooli- ja elukeskkond, mis õpetajat ees ootab. Nii ei saa omavalitsused piirduda ainult alustava õpetaja toetusega. Linnad ja vallad, aga ka riik peavad pidevalt hoolitsema selle eest, et koolis oleks inspireeriv töökeskkond ja et õpetaja saaks pärast tööd sisukalt aega veeta.
Kindlasti tõmbab Ida-Virumaa puhul motivatsiooni alla siinne vananenud elamufond. See, et noored spetsialistid soovivad elada uutes majades, on välja tulnud mitmest uuringust. Ja nõudlus uue elamispinna järele kasvab vastavalt sellele, mida rohkem meil on vaja mujalt tööjõudu.