Uue õlitehase küsimus on küpsemas tüliõunaks, mis on löömas valitsusliitu aina kaugemale paistvat mõra.
JUHTKIRI Kas õlitehase küsimus lööb valitsuse lõhki?
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
5. juuni 2021, 11:59
Reformierakonna juhtfiguurid Kaja Kallas ja Keit Pentus-Rosimannus annavad üha selgemaid signaale, et enam kui 300 miljoni eest uue tehase ehitamine on kurjast.
Sellele on toetavat fooni loomas ka neljapäeval avalikkuse ette jõudnud väide, et Euroopa Komisjon võib jätta Eesti ja eelkõige Ida-Virumaa 340 miljonist eurost ilma, kuna Eesti valitsus pole informeerinud kavatsusest investeerida fossiilset kütust toorainena kasutava uue õlitehase rajamisse. See kõlab äärmiselt kummaliselt, sest teatavasti on Euroopa Komisjoni energeetikavolinik ei keegi muu kui üks Keskerakonna võtmepoliitikuid Kadri Simson. See, et Eesti valitsusel ja Keskerakonnal on õnnestunud tema eest õlitehase rajamise plaani salajas hoida, ei paista ühestki nurgast eluliselt usutavana.
Samal ajal on Keskerakond just viimastel nädalatel asunud tugevamini kui varem õlitehase rajamist kaitsma. Isegi enamasti ümmarguse jutuga erakonna esimees Jüri Ratas ütles pärast Ida-Virumaal käiku selgelt välja, et õlitehas tuleb valmis ehitada. Seda seisukohta on ka teised Keskerakonna ministrid toetanud ning valitsuse pressikonverentsil valitsuskaaslastega oravaparteist sõnasõdagi pidanud.
Keskerakond saab aru, et õlitehasele piduri tõmbamine sulataks nende kahanevat toetust Ida-Virumaal veelgi. On tõsiasi, et just Jüri Ratase peaministriks olemise aastatel kadus Ida-Virumaal põlevkivitööstuses üle kolme tuhande töökoha. Olgugi et selleni viinud kliimapoliitiliste otsuste kooskõlastamisel olid Eesti poolt juures teised poliitikud. Kui uue õlitehase plaan peaks kalevi alla minema, siis on lähiaastatel ohus ka suur osa allesjäänud 2200 töökohast kaevandustest ja elektrijaamades.
Seepärast hakkab Keskerakond õlitehase rajamise eest ilmselt raevukalt võitlema, samas on ka Reformierakonnal oma sõnumitest keeruline taganeda.