HENRI KASELO ⟩ Pingetest ja plaanidest Kohtla-Järve alushariduses

Henri Kaselo, Kohtla-Järve linnapea (SDE) Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kohtla-Järve linnaelanikud on väljendanud muret alushariduse tuleviku üle. Tähelepanu on pälvinud olukord Kirju-Mirju lasteaias, kus hoolekogu, mida juhib opositsioonilise valimisliidu esindaja, esitas kriitilisi märkusi lasteaia direktori Sille Krooni tegevuse kohta.

Kui ma kuulsin, et meie linnavolikogu revisjonikomisjon valis 12 lasteaia seast välja kontrollimiseks just Kirju-Mirju lasteaia, mida linnavalitsus oli juba varem väga põhjalikult kontrollinud mitmete probleemide tõttu 2023.-2024. aastal, eeldasin, et varsti valmistatakse ette juba erinevaid pöördumisi ja rünnakuid direktori vastu ennekõike tema erakondliku kuuluvuse pärast. Eks loodeti, et saab millestki kinni hakata ja kui asja eest piisavalt kritiseerida ei saa, lasta käiku ka valeväited.

Parteilised ja koalitsioonidevahelised vastandamised on suuresti kunstlikult tekitatud valimiseelse perioodi tõttu ning on ajendatud tähelepanuvajadusest ja isiklikest huvidest.

Pärast revisjoni esitas hoolekogu linnavalitsusele pöördumise, mis sisaldas hulga valeväiteid, mille kõigi kirjeldamiseks pole piisavalt leheruumi. Näiteks väideti, et uus juht pole ostnud lastele õppevahendeid ja mänge, kuigi dokumentaalsed tõendid kinnitavad vastupidist. Näiteks lasteaia käesoleva aasta eelarves on ette nähtud õppevahendite ja mängude jaoks 50 000 eurot, millest 6745 eurot on juba kulutatud, eelmisel aastal soetati õppevahendeid ja mänge 25 677,03 euro eest.

Samuti esitati väide, et direktor Sille Kroon valiti ametisse poliitilise kuuluvuse alusel, kuid valikukomisjoni liikmete hulgas ei olnud ühtegi sotsiaaldemokraati, valikuprotsess vastas kehtivatele nõuetele ning kõik komisjoni liikmed ühehäälselt toetasid Sille kandidatuuri.

Pöördumises lisati "tõendina" Facebooki pildid, kus direktor on koos käesoleva arvamuse avaldajaga. Direktorit kritiseeriti erakondliku kuuluvuse pärast, kuigi tal puudub plaan kandideerida kohalikel valimistel Kohtla-Järvel. Selline lähenemine võib pärssida inimeste soovi osaleda ühiskondlikus elus − näiteks lahkus üks lasteaia direktor pärast vestlust opositsiooni esindajaga Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast. Poliitilise kuuluvuse alusel hinnangu andmine ei ole kooskõlas demokraatlike põhimõtetega.

Hoolekogu viitas ka sellele, et enne konkurssi määrati käskkirjaga direktori kohusetäitjaks Evgenia Tortsova. Tegelikult sellist eelnõu linnavalitsuses allkirjastatud ei olnud ning ametlikult sellist määramist ei toimunud.

Kohtla-Järvel töötab 12 lasteaeda, kus käib 1150 last, nendest 526 last käib Järve linnaosa lasteaedades. Laste arvu vähenemise tõttu on linnal vajadus korrastada haridusvõrku, et vähendada kulutusi suurtele hoonetele ja parandada tugispetsialistide kasutamist. Seetõttu on otsustatud liita lasteaedu.

Järve linnaosas valiti lasteaedade liitmise tee, mitte uue asutuse loomine, eelkõige ajasurve ja finantsilise kokkuhoiu tõttu. Uue asutuse loomine oleks nõudnud tegevusloa taotlemist, personali koondamist ning uusi konkursse, mis oleksid protsessi ajaliselt ja rahaliselt pikendanud.

Lasteaed Kirju-Mirju valiti keskseks ühendusasutuseks, kuna seal asub metoodikakeskus, tugev eesti keele keskkond ning lasteaed paikneb linnaosa keskmes. Lisaks iseloomustab olemasolev nimi hästi ühendatud lasteaedade olemust − mitmekesist ja eri rahvusest laste kooslust.

Lasteaedade liitmise protsessi mõjutas ka riigi pakkumine lammutada üks hoone, et rajada uus koolihoone lasteaia Aljonuška kinnistule. See vähendas vajadust olemasolevate suurte hoonete säilitamise järele.

Liitmise korral jätkab direktorina see juht, kelle juhitud lasteaed jääb alles, sest sellega liidetakse teised lasteaiad. See tuleneb asjaolust, et olemasolev asutus jätkab oma tegevust ning direktori ametikoht on juba täidetud. Kui oleks otsustatud uue asutuse loomise kasuks, oleks olnud vajalik korraldada uus avalik konkurss direktori leidmiseks. Selle põhimõtte kohta leidub ka hiljutine näide haridus- ja teadusministeeriumist, kus Tartu Emajõe kooli liitmisel Tartu Hiie kooliga selgitati samuti direktori ametikohaga jätkamise loogikat.

Riigiasutustes on juhtide ametisuhted tähtajalised ning ümberkorraldusi planeeritakse sageli selliselt, et need langevad kokku juhtide lepingute lõppemisega. Sellisel juhul on loomulik korraldada uus konkurss. Kohalike omavalitsuste ametiasutuste hallatavates asutustes on juhtide töölepingud aga üldjuhul tähtajatud, mistõttu ümberkorralduste puhul ei ole seadusest tulenevat alust kehtivat töölepingut lõpetada ega uut konkurssi nõuda.

Mõistan lastevanemate ja kogukonna muret ulatuslike muudatuste pärast, kuid senisel kujul ei olnud võimalik enam jätkata − muutused on vajalikud. Kuigi need võivad olla esialgu ebamugavad ja tekitada palju küsimusi, tuleb meil vaadata tulevikku ning tegutseda sihipäraselt.

Kohtla-Järve linna eesmärk on tagada lastele kvaliteetne ja jätkusuutlik hariduskeskkond. Selleks viime ellu haridusstrateegias kavandatud samme: lisaks struktuurimuudatustele on oluline parandada ka füüsilisi tingimusi − 2025. aastal on plaanis renoveerida Buratino, Kakukese ja Punamütsikese lasteaed, et pakkuda arengut toetavat tänapäevast õppekeskkonda.

Kokkuvõtteks võib öelda, et parteilised ja koalitsioonidevahelised vastandamised on suuresti kunstlikult tekitatud valimiseelse perioodi tõttu ning on ajendatud tähelepanuvajadusest ja isiklikest huvidest. Vastupidi väidetavatele ühiskondlikele huvidele teenivad niisugused konfliktide tekitamised vaid erahuvisid.