:format(webp)/nginx/o/2018/12/22/11674218t1ha62d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/02/16816967t1h602d.jpg)
Lõppeva nädala keskpaik sai ühtäkki Virumaal kahe suure õppuse polügooniks, kus põhirõhk oli idapiirkonnal: samal ajal kui Narva piiri ründasid illegaalsed immigrandid, tuli Narvast ja Sillamäelt evakueerida inimesi sõjaohu eest. Õppusega kaasnesid nii piiripunkti sulgemine kui ka teetõkked ja kontrollid liikluses.
"Kiirustate kuhugi? Elate siin?" kostub meie selja tagant, kui siirdume Jõhvi kunstikooli juurest spordikeskuse poole. Keerame ringi ja näeme kaht automaatidega relvastatud sõjaväelast. Pärast selgitamist, et oleme õppusi kajastavad Põhjaranniku ajakirjanikud, ütleb üks kaitseväelane: "Olgu, luban."
/nginx/o/2025/05/02/16817002t1h33cd.jpg)
Dressides evakueeritud Sillamäelt
Jõhvi spordikeskuse ümber on ebatavaline seltskond: lisaks relvastatud kaitseväelastele on näha ka naiskodukaitse vormis naisi, kes on siin, et juhatada "evakueeritavaid" õigesse kohta. Siin võetakse vastu Sillamäe elanikke, kelleks on kehastunud Viru pataljoni ajateenijad, peaaegu kõigil seljas ühesugused sinakashallid spordidressid. Neid tuuakse siia kolm bussitäit, ligi 130 inimest, et paigutada nad Jõhvi spordikeskuse saali.
Jõhvi spordikeskus ongi üks evakueeritavate kogunemispunkt, kuhu inimesed ohu korral esialgu paigutatakse. Noormehed saabuvad siia gruppide kaupa, annavad registreerimislauas oma ID-kaardi, millelt arvuti kaudu kiiresti andmed loetakse ning registrisse kantakse.
/nginx/o/2025/05/02/16817006t1hc9a1.jpg)
/nginx/o/2025/05/02/16817007t1hb1df.jpg)
Naiskodukaitse ülesanne on hoolt kanda, et evakueeritute vastuvõtt ja paigutamine, instrueerimine ning toitlustamine tagatud saaks. Küllike Kullerkupp, kes kogu korraldust kureerib, ütleb, et evakueeritud registreeritakse, siis juhitakse nad spordisaali, kus neile hiljem jagatakse võimalikku infot selle kohta, mis edasi saama hakkab ja mida teha tuleks. Tegelikult peaks evakueeritud siit ajutisest kogunemispunktist edasi viidama nende lõplikku paiknemise kohta, kuid sel korral seda ei harjutata. "Selline õppus oli meil eelmisel aastal," kinnitab Kullerkupp, lisades, et siis olid osal inimestel ka oma rollid, mida nad pidid mängima. Näiteks kaheksa lapsega ema, kellel oli tarvis mähkmeid, ja naiskodukaitse pidi sellise ülesande lahendama, kuigi laste mähkmeid neile polnud antud.
"Olukordi on erinevaid. Inimestele korrutatakse küll, mida nad evakuatsiooni korral peaksid kaasa võtma, kuid kõik ei pruugi ikkagi libedalt minna. Kellelgi jäävad maha dokumendid, kellelgi ravimid või riided," räägib Kullerkupp, lisades, et sellistel puhkudel tuleb lahendused leida.
Seekordne õppus piirdubki "elanike" evakueerimisega Sillamäelt Jõhvi, Narvast "evakueeritakse" aga üks bussitäis rahvast Rakveresse (siin mängivad elanikke Tapal teenivad kaitseväelased). Rakveres toimus aga veel üks õppus, kus mängiti läbi suurõnnetuse stsenaarium.
"Evakuatsiooniõppus "Miljon miksi" on meile vajalik selleks, et evakuatsiooni sihtüksused saaksid läbi harjutada tegevusi, et olla head koostööpartnerid päästeametile ning tuvastada järjekordseid õpikohti," ütles evakuatsiooniõppuse kaitseliidupoolne peaplaneerija, naiskodukaitse Viru ringkonna instruktor Aili Ehamaa. "Tänavu keskendume enne harjutust evakuatsiooni sihtüksuste väljaõppele ning harjutame esimest korda koos Ida päästekeskusega ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel transpordi- ja kogunemispunktide töö korraldamist."
Õppuse nimega "Miljon miksi" viisid kahasse läbi päästeamet ja kaitseliit ning sellel osales kokku ligi 400 inimest.
/nginx/o/2025/05/02/16817009t1h6da3.jpg)
/nginx/o/2025/05/02/16817010t1h5690.jpg)
Narva ümbruses jahiti Venemaalt saabunud illegaale
Politsei- ja piirivalveamet (PPA) selgitas enne õppust KILP, et selle pikalt planeeritud ühisõppuse eesmärk on koostöös kaitseliidu ja kaitseväega harjutada läbi erinevaid situatsioone tavaolukorrast kuni riigikaitselise kriisi ja sõjaeelse ajani. "Ränderünde oht on viimaste aastate jooksul kasvanud, mistõttu tuleb ka Eestis sellisteks olukordadeks harjutada. Me pole küll samasuguse ränderünde surve all olnud nagu näiteks Soome, Läti, Leedu või Poola, aga ei ole välistatud, et midagi sellist tehakse ka meie vastu," rääkis Narva politseijaoskonna juht Indrek Püvi.
Õppuse tõttu oli 30. aprillist 2. maini suletud Narva piiripunkt ning 29. aprillist 1. maini PPA Jõhvi, Narva ja Rakvere klienditeenindus.
Õppuse ajal harjutas PPA koostöös kaitseliiduga Ida-Virumaa avalikel teedel maa-ala sulgemispunktide moodustamist. Kokku pandi püsti kaheksa kontrollpunkti Tallinna−Narva maanteel, Narva−Narva-Jõesuu−Hiiemetsa teel, Narva−Auvere teel, Jõhvi−Vasknarva teel ja Kauksi−Vasknarva teel.
/nginx/o/2025/05/02/16817011t1h7413.jpg)
/nginx/o/2025/05/02/16817012t1h268c.jpg)
Reede pärastlõunaks oli õppus läbi ning Indrek Püvi ütles, et selle käigus õnnestus läbi harjutada erinevaid kriise üsna tõetruult, alates rändekriisist ning lõpetades sõjaeelse olukorraga. Tema sõnul suuremaid tõrkeid õppuse käigus ei olnud. Kohati tekkis teedel liikluses seisakuid, kuid see polnud suur probleem. Liiklejad olid tema sõnul seaduskuulekad ning liiklusrikkumisi tuvastati kontrollimise käigus minimaalselt.
Ka kohalikud elanikud suhtusid õppustesse mõistvalt. "Nende viie päeva jooksul polnud ühtegi vahejuhtumit või intsidenti, kus inimesed oleks tulnud politseinikele või sõduritele oma pahameelt väljendama. Oleme inimestele väga tänulikud mõistva suhtumise eest," sõnas Püvi.
Kokku osales õppusel KILP üle 1000 politseiniku ning kaitseväelase.