:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2025/05/02/16817307t1h96d7.jpg)
Tartu halduskohus jättis rahuldamata Toila gümnaasiumi lastevanemate kaebuse, kus taotleti kooli gümnaasiumiastme kaotamise otsuse tühistamist. Lastevanemaid kohtus esindanud advokaadibüroo RASK advokaadid Villy Lopman ja Elvi Tuisk leiavad, et mitmed argumendid jäid kohtul põhjalikumalt käsitlemata. Põhjarannik avaldab allpool täismahus advokaatide seisukoha Tartu halduskohtu lahendile.
"Kohtuvaidluse algpõhjus on see, et haridus- ja teadusministeerium (HTM) tegi vallale koolivõrgu ümberkorraldamisega seotud investeerimisettepaneku, mille tingimuseks oli munitsipaalgümnaasiumi gümnaasiumiastme sulgemine. Vald võttis ettepaneku vastu ja tegi 2024 aasta kevadel otsuse sulgeda kohalik gümnaasium.
Lastevanemate jaoks on arusaamatu see, et ministeeriumi jaoks ei omanud mitte mingisugust tähendust asjaolu, et sisuliselt suunas riik valda sulgema maakonna viimase gümnaasiumi, mille õpilastest enamuse moodustasid eesti keelt emakeelena rääkivad õpilased.
Muudatuse tulemusel peaksid Toila lapsed tulevikus asuma õppima piirkonna teistes gümnaasiumides, kus õppekeel on küll eesti keel, kuid enamuse jaoks ei ole see nende emakeel. Eeltoodust tulenevalt ei ole Toila gümnaasiumi sulgemine lihtsalt üks järjekordne koolivõrgu ümberkorraldus. See on eestikeelse hariduse omandamise võimaluste oluline piiramine või isegi välistamine Ida-Virumaal. Samuti tähendab see piirkonna ühe tugeva eestikeelse kogukonna nõrgestamist.
Kirjeldatud probleemid aga ei olnud kohtu hinnangul sellised, mis tooks kaasa valla otsuse tühistamise. Kohtuotsuses ei analüüsinud kohus paraku lähemalt seda, kas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse koosmõjust tulenevalt lasub riigil ja kohalikel omavalitsustel kohustus tagada õpilastele võimalus omandada haridust eestikeelses õpikeskkonnas.
Kaebajad taotlesid muu hulgas tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmise, mis kohustaksid kohalikke omavalitsusi ja riiki tagama eestikeelse õpikeskkonnaga hariduse kättesaadavuse. Seda kaebajate poolt tõstatatud probleemi kohus pikemalt ei käsitlenud. Kohus tugines selles küsimuses asjaolule, et Toila gümnaasiumi õpilastele alternatiivina pakutavas Kohtla-Järve gümnaasiumis on piisav arv eesti emakeelega õpilasi.
Kohus möönis küll, et koolides, kus on muu emakeelega lapsi, võib õppetöö korraldamine olla mõnevõrra keerulisem. HTM kinnitusel on aga olemas meetodid sellistes tingimustes õppetöö läbiviimiseks. Tuleb märkida, et HTM ei selgitanud kohtumenetluse raames, milles vastavad meetodid seisnevad, ei esitanud vastavate meetodite kirjeldust sisaldavaid materjale ega nende tulemuslikkust kinnitavaid andmeid. Kaebajate hinnangul jäi seega vastuseta küsimus, kas tekkinud olukord on ikka kooskõlas põhiseadusega, kui puudub selgus ja süsteemne tagatis eesti emakeelega laste hariduse kvaliteedi osas.
Kohus nõustus kaebajatega, et vald on teinud kaalutlusvea, kui jättis arvestamata gümnaasiumi sulgemise mõju hariduslike erivajadustega õpilastele. Samas ei pidanud kohus seda rikkumist oluliseks, sest igal gümnaasiumil on kohustus tagada hariduslike erivajadustega lastele seaduses nõutav tugi. Seejuures ei hinnanud kohus, kas alternatiividena pakutavates gümnaasiumides on tegelikult olemas võimalus tagada hariduslike erivajadustega õpilastele vajalik tugi või mitte.
Jätkuvalt on vaidluse all küsimus, keda peab kooli pidaja enne kooli ümberkorraldamise otsuse tegemist ära kuulama – kas piisab ainult kooli hoolekogu ja õpilasesinduse arvamuse ärakuulamisest või tuleb samuti kuulata ära otsusest puudutatud õpilaste lapsevanemad. Eelduslikult loob aga selles osas peatselt selguse riigikohus Lääneranna koolide ümberkorraldamist puudutavates vaidlustes."
Toimetuselt: lastevanemad otsustavad lähiajal, kas vaidlustavad Tartu halduskohtu otsuse või mitte.