Keedetud hirvede aja avaja Piret Raud

Piret Raud on 37. korda välja antud Virumaa kirjandusauhinna laureaatide seas seitsmes naine. Foto: Jaanus Lensment / Postimees

Romaaniga "Keedetud hirvede aeg" Virumaa kirjandusauhinna pälvinud Piret Raud sõnas tunnustust vastu võttes, et tal on tohutult hea meel, et tema raamatust leiti midagi, mis vääris auhinda. Vestluspärastlõunal Rakvere keskraamatukogus avas kirjanik teose loomise tagamaad.

"Olen rõõmus ja tänulik, et nende raamatute hulgast selle üles võtsite. Siin on nii palju isiklikku ja hingepõhjast tulevat, et kui selle valmis sain, mõtlesin, kui väga tahaksin, et see raamat kõnetaks kedagi, et tõesti jõuaks lugejani," tunnistas Piret Raud. ""Keedetud hirvede aja" puhul sain algusest peale aru, et see ei pruugi iga inimeseni jõuda, ja seda õnnelikum ma olen, kui keegi ütleb, et see on teda huvitanud. See on väga kihvt tunne."

Kirjanik kõneles, et kogenud autorina teab ta, kuidas kirjutada raamatut, mis laiade massideni jõuaks, ning seda tarkust kasutas ta, kirjutades hitiks kujunenud lasteraamatu "Tobias ja teine b". "Olin isegi natuke pettunud, kui see juhtuski, et see oli nii lihtne. Seal pole ka minu pildid, mis kõiki ei kõneta, vaid Hillar Metsa illustratsioonid. Tobiase-raamatu tegin teadlikult hästi helge. See tuli mu poja kogemusest: vaatasin, et laps käib koolis ja tal on seal nii tore olla. Tahtsin, et see oleks fikseeritud raamatus."

Auhinnale kandideeris kuus romaani

Kokku kandideeris Virumaa kirjandusauhinnale kuus romaani: lisaks võitjale veel Lilli Luugi "Ööema", Xavier Bouvet' "Valge laev. Ajalooline romaan Otto Tiefist", Reet Made "Aegade rohtunud radadel", Tarmo Pikneri "Tõde ja vale. Vend ja Õde" ning Juune Holvanduse "Klanni võrgus".

Statuudi järgi määratakse auhind parimale aasta jooksul ilmunud Eesti ajalugu kajastavale mis tahes žanris kirjutatud eestikeelsele väärtkirjandusteosele.

Virumaa kirjandusauhinda annavad välja Ida- ja Lääne-Virumaa omavalitsuste liit.

Romaaniga "Keedetud hirvede aeg" on autori sõnul sootuks teisiti. Lugejat ei pruugi kirjaniku hinnangul paeluda, et juttu on kunstist ja kitšist, mitte laiemalt kõnetavatest üldinimlikest teemadest. "Vaatasin, et oleks ka teine kiht, noore naiseks kasvamise teema. Lootsin, et seal tekib ehk mingisugune äratundmine. Hiljem vastukajad ongi olnud sellised, et keda on puudutanud režiimi kirjeldus, kellele läheb korda kunstiteema ja kes leiavad sealt naiseks olemise poolt. Raamatus saavad need kolm asja kokku."

Totalitaarne režiim on aasta sisse pressitud

Mis puutub teoses kirjeldatud režiimi, ütles Piret Raud, et hoidus meelega konkreetsetest vihjetest. "Kusagilt on käinud läbi, et see on 1980. aastate lõpu ja 1990. aastate Eesti kirjeldus, aga sellega ma ei oleks nõus," rõhutas ta.

"Ajaga on raamatus tehtud nii, et kus vaja, on ta kokku pressitud, ja kus vaja, lahku tõmmatud. Ühe aasta sees on mingid hoiakud viiekümnendatest, midagi seitsmekümnendatest. Aasta sisse on pressitud kogu totalitaarse režiimi kogemus, mis meil on. Neile, kes on seda režiimi kogenud, on äratundmist palju. Kirjutasin selle ajal, kui Ukraina sõda juba käis. Et ei langetaks tagasi sinna keedetud hirvede aega," kõneles kirjanik.

"Keedetud hirvede aeg" on Piret Raua kuues raamat täiskasvanutele. Kirjanik meenutas, et otsis pealkirja päris tükk aega. Variante oli mitu ning vanem vend Rein Raud soovitas veel mõelda, kas "Keedetud hirvede aeg" on neist parim.

Kui aga Piret Raud kirjutas pojale, kes on noor autor ja kirjandusajakirja Värske Rõhk proosatoimetaja ning kes oli parajasti Hollandis õppimas ja teksti lugenud, et kuidas oleks selline pealkiri, sai ta vastuseks, et mingil juhul ei tohi teist pealkirja panna. "Ta oli kõigi sõprade, rahvusvahelise üliõpilaskonna peal seda pealkirja testinud ja ütles, et ka nemad paluvad selle juurde jääda. Et see on hea ja õige ja tekitab huvi, mis selle taga võiks olla. Nii et pealkiri sai noorema generatsiooni survel," märkis Raud.

Ka sisu kohta pälvis kirjanik pojalt head tagasisidet. "Kuna poeg on kirjandusinimene, on tema pilk natuke teistsugune. Talle meeldis väga, meeldis rohkem kui mu varasemad raamatud. Selle raamatu puhul on oluline, et see on − nagu ka ise tunnen − minu loomingus mingisugune samm edasi," sõnas Piret Raud.

Võiduromaan valmis kahe aasta jooksul

Raamat "Keedetud hirvede aeg" valmis kahe aasta jooksul, ent mõte oli idanema hakanud varem. "Idee tekkis ühte novelli kirjutades, mis on "Nimepanijas" ilmunud. Seal oli novell "Krenot". Mõtlesin, et tahan midagi selles laadis pikemalt kirjutada. Mingi emotsionaalne laeng on seal novellis sarnane."

Piret Raud avaldas, et teksti loomine, kirjutamine tähendab talle kui kunstnikule, et seda teistes kunstivaldkondades väljendada ei saa. "See pole asi, millest saaks teha filmi või maali. Kõik see, mis on kirjutatud, on midagi niisugust, mida saab teha vaid tekst. See on minu jaoks oluline," selgitas ta.

Raamatute väljaandmise juurde on Piret Raud otsinud ja leidnud inimesed, kes mõtlevad temaga samas suunas ega kipu sekkuma. "Kui keegi hakkaks väga minu lauseid muutma, võiksime tülli pöörata," tähendas ta muiates. "Mõtlen põhjalikult enne iga lause kirjapanemist. Kaane peale tuleb ju minu nimi."

Kirjanik nimetas, et talle meeldib väga Loomingus ilmunud Joonas Veelmaa arvustuse pealkiri "Välja valgustatud keedunõu". "Mulle meeldis väga tema mõte, et kunstniku ja kirjaniku võimuses on välja valgustada see, mis tundub oluline, ja jätta hämarusse või pimedusse, mis tundub ebaoluline. Mida rohkem sellele mõtlen, seda õigem mõte see on kogu kunsti kohta. Olemas on ju kõik meie ümber, aga sul kui autoril on vastutus, millele valgust heidad. Oluline on, et ta valgustaks seda, mis on oluline."

Lasteraamatud sünnivad igatsusest joonistamise järele

Nüüd, kui romaan kaante vahel, on Piret Raualt taas oodata lasteraamatut. Kirjanik rääkis, et lasteraamatud sünnivad igatsusest joonistamise järele. "Praegu just joonistan. Kirjutasin ennast selle raamatuga nii tühjaks, et järgmist raamatut ei jaksanud kohe ette võtta, siis mõtlesin, et joonistamine on kena puhkus, aga ega see ei olnud ka puhkus," sedastas ta.

Valmiv pildiraamat, nagu ka mitu varasemat, on tehtud välismaa kirjastusele. Nõnda jõuavad need sealt paljudesse keeltesse, kuhu eesti keelest ei jõuaks. "Koreas on mul ilmunud kolm raamatut. Üks on tõlgitud prantsuse, üks inglise ja üks eesti keelest," tõi ta näite. Kui algas sõda Ukrainas, edastas Piret Raud kirjastustele soovi, et tema teoste õigusi ei müüdaks enam Venemaale.

Piret Raud, kes on 37. korda välja antud Virumaa kirjandusauhinna laureaatide seas seitsmes naine, ütles, et naiskirjanikke on olnud meie kirjandusloos ikka, aga praegu on hakatud neid rohkem märkama. Ta mainis, et tema ema Aino Pervik, kes on väga hea kirjanik, on saanud küll preemiaid lastekirjanduse eest, kuid täiskasvanutele kirjutatust on tunnustatud vaid ühte novelli Tuglase preemiaga.

"Oleks võinud saada rohkem preemiaid. Naistel on rohkem nagu lapsed ja köök, seal on ikka tunnustust jagunud. See on olnud üldisem suhtumine," tõdes kirjanik.

"Keedetud hirvede aja" autori Piret Rauaga vestles Tiia Linnard.