/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2021/06/04/13825656t1hbe7c.jpg)
Kas meist keegi veel mäletab, millal näomask kohustuslikus korras meie ellu tuli ning missugune oli elu enne teda? Tundub, et see on kestnud terve igaviku, ometi kehtestas valitsus avalikes siseruumides maskikandmise kohustuse möödunud aasta novembris, kui (Ida-Virumaal eriti järsult) koroonanakatumise kõver üles läks.
Aga nii enne seda kui ka kohustusliku maskikandmise ajal ei vaibunud vaidlused näomaski tõhususe üle. Ühist meelt polnud ka selle ala spetsialistidel, mis siis veel tavainimestest rääkida. Vandenõuteoreetikud lõid sotsiaalmeedias lausa maskivastaste suhtlusgruppe, kus tõsimeeli räägiti sellest, kuidas mask võib suisa inimese tervist kahjustada. Neist tähelepanuväärseim arvamus, et maski kandes ei saa organism piisavalt hapnikku ning võib tekkida ajukahjustus.
Igatahes on see nüüd möödanik, kuigi ringi vaadates jätkab märkimisväärne osa inimestest poodides ja asutustes ettevaatuse huvides oma näo katmist. Loodetavasti jääb see aeg jäädavalt minevikku. Kuid igaühele meist jääb seda meenutama vähemalt üks väike suveniir: oma isiklik koroonamask.