Eesti süsinikuheitmete "paha poiss" tahab saada oivikuks
/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
8. juuni 2021, 00:31
/nginx/o/2021/06/07/13831707t1hbb06.jpg)
Eesti Energia lubab 24 aasta pärast täielikult kaotada oma süsinikujalajälje. Kuidas on see võimalik ettevõtte puhul, mis on aastakümneid olnud Eesti suurim süsiniku õhkupaiskaja ja kelle poole näitavad näpuga üksteise võidu nii Euroopa Liidu ametnikud kui kliimaaktivistid?
30 aastat tagasi paiskas Eesti Energia õhku 20 miljonit tonni süsinikku, mis tuli peamiselt põlevkivi kütusena kasutavatest Narva elektrijaamadest. Veel kaks aastat tagasi oli see üle 11 miljoni tonni.
Et süsinikukvootide hinnad on viimastel aastatel järsult kallinenud, ei pääse põlevkivijaamad oma kuludega suuremal osal aastast enam turule. Selle tagajärjel on töö kaotanud 1700 töötajat: kaevurid, energeetikud, logistikud. Aga Eesti Energia süsinikuheitmete hulk on vähenenud kolm korda: neljale miljonile tonnile. Ehk kui võrrelda Eesti Energia teekonda süsinkuneutraalsuseni autosõiduga Tallinnast Narva, siis on jõutud Ida-Virumaa piirile. Sõita on jäänud veel kolmandik.
Eelmisel nädalal kinnitas Eesti Energia, et aastaks 2045 on kontserni tegevus süsinikuneutraalne. "Ütleme selle nüüd kõva häälega välja," sõnas Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter. "See ei tähenda, et paneme ennast kinni ja lakkame eksisteerimast. Toodame ka 2045. aastal jätkuvalt elektrit ja tagame varustuskindluse, aga teeme seda süsinikuneutraalselt."
Eesti Energia rohepöörde kolm sammast
* Kliendile kasulike ja keskkonnajalajälge vähendavate terviklike energialahenduste pakkumine.
* Päikeseparkide, maismaa- ja meretuuleparkide rajamine koos salvestussüsteemide arendamisega.
* Põlevkivist elektri tootmise lõpetamine ja vedelkütuste tootmisest üleminek ringmajandusel põhinevaks keemiatööstuseks.
Allikas: Eesti Energia
Tulevad suured tuulepargid maale ja merele
Eesti Energia keskkonnateenistuse juhi Heddy Klaseni sõnul on ettevõttel plaanis mitmekordistada taastuvelektri tootmise mahtu. Selleks, et asendada põlevkivielektrit ja katta pidevalt kasvavat elektritarbimist, on riigile kuuluval kontsernil kavas ehitada uusi võimsaid tuuleparke ning arendada salvestussüsteeme.
Nii on Klaseni sõnul plaanis kuus uut maismaatuuleparki ja ka meretuulepargid Liivi lahte ja Loode-Eesti rannikuvetesse. "Seejärel oleme valmis katma kogu Eesti elektrivajaduse taastuvelektri allikatega."
Kuni uued tuulepargid on esialgu veel vaid joonistel, on lähematel aastatel kavas suurendada Narva jaamades põlevkivi kõrval rohkem alternatiivsete kütuste põletamist. Nendeks on põlevkiviõli tootmisel tekkiv uttegaas ja jäätmepuit: lammutuspraht, vana mööbel.
Põlevkivi otsepõletamine on Klaseni sõnul kavas lõpetada elektrijaamades juba 2026. aastal. Edaspidi tahab Eesti Energia loobuda ka uttegaasi põletamisest elektriks ja kasutada seda kemikaalide, nagu näiteks metanooli tootmiseks. "Hiljemalt aastaks 2035 on kogu meie elektritootmine süsinikuneutraalne," sõnas Klasen.
Põlevkiviõli asemel tuleb plastiõli
Õlitootmises peaks süsinikuheitmete maht samaks aastaks vähenema 0,6 miljoni tonnini. Selleni plaanib energiakontsern jõuda põlevkivi kasutamise järkjärgulise asendamisega vanade rehvide ja jäätmeplasti kasutamisega õli tootmise toorainena. Ehk siis põlekiviõli asemel peaks hakkama õlitehasest tulema rehviõli ja plastiõli.
Klaseni sõnul on rehvide koos põlevkiviga õliks kuumutamise katsed edukalt läbi ja praegu taotleb Eesti Energia lubasid tööstuslikuks tootmiseks. Plastijäätmete kasutamiseks on käsil arendustöö koos teadlastega.
Kliimaprobleemide kõrval võimaldab selline lähenemine Klaseni sõnul lahendada ka kasvavat jäätmete probleemi. Ta märgib, et Euroopas tekib ühe aastaga 20 miljonit tonni plastijäätmeid, millest vaid 30 protsenti taaskasutatakse. Maailmameredesse jõuab igal aastal 10 miljonit tonni plasti, millest tekivad ujuvad jäätmesaared.
Klasen möönab, et samas ei pääse inimkond plasti igapäevasest kasutamisest, kuna seda on vaja. Seepärast tuleb hakata jäätmeid taaskasutama. "Meil on aastakümnetepikkune kogemus pürolüüsi tehnoloogiaga õli tootmiseks. See sobib pärast ümberkorraldamist ka plastiõli tootmiseks. Selle käigus plasti omadused ei halvene. Plast saab taaskasutatud: uue jogurtitopsi saab toota vanast jogurtitopsist," ütles ta.
Eesti Energia pikaajaline tegevuskava näeb ette põlevkivist elektri tootmise lõpetamist enne 2030. aastat ning üleminekut ainult taastuvatest allikatest elektri tootmisele. Vedelkütuseid ei tooda ettevõte põlevkivist enam pärast 2040. aastat, mil uuemad pürolüüsitehased on lõplikult ümber kujundatud keemiatööstuse toorainete tootmiseks. Kogu tootmine on süsinikuneutraalne hiljemalt 2045.
