Eksperdid: majanduse muutust on Ida-Virumaal tunda juba praegu

Põhjarannik
Copy
Teet Kuusmik püüab Ida-Viru äriparkidesse meelitada rohelise tehnoloogia välisettevõtteid, kes kasvavad turul väga kiiresti, tulevad kohale oma seadmeparkidega ning on valmis maksma kõrgemat töötasu.
Teet Kuusmik püüab Ida-Viru äriparkidesse meelitada rohelise tehnoloogia välisettevõtteid, kes kasvavad turul väga kiiresti, tulevad kohale oma seadmeparkidega ning on valmis maksma kõrgemat töötasu. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Ida-Virumaad ootavad seoses Euroopa kliimapoliitikaga ees suured muutused, kuid selleks vajalikud eeldused on piirkonnas olemas, tuli välja enamikust maakonna õiglase ülemineku visioonipäevade ettekannetest.

Riigihalduse minister Jaak Aab märkis, et üleminek kliimaneutraalsusele nõuab, nagu iga suur muutus, pingutust meilt kõigilt. "Piirkonna ettevõtjatelt, et arendada uusi tooteid ja teenuseid, luua uusi tarneahelaid ning konkureerida globaalsel turul. Piirkonna töötajatelt, et minna enamasti pärast tipptasemel kõrghariduse saamist ja aastaid erialal töötamist õppima uut, ning nende pereliikmetelt, et julgustada neid uusi ja väljakutset pakkuvaid samme ette võtma. Üleminek peab aga eelkõige olema õiglane Ida-Virumaa inimeste suhtes, nende heaolu ja elukeskkond peavad paranema," ütles minister.

Õiglase ülemineku fond

* Euroopa Liidu loodud rahastusmehhanism, mille ülesanne on toetada majandust, inimesi ja keskkonda piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisega.

* Eestis on selliseks piirkonnaks Ida-Virumaa, mis peab lähiaastatel läbima ulatusliku sotsiaalmajandusliku muutuse.

* Võrreldes teiste Euroopa riikidega saab Eesti fondist ühe elaniku kohta kõige rohkem raha: 340 miljonit eurot, millele lisandub tehniline abi.

President Kersti Kaljulaid tõi inspiratsioonikõnes välja, et ei ole oluline, kas kliimamuutust uskuda või pidada globaalselt astutavaid samme mõistlikeks ja õigeaegseteks. "Muutus toimub, sest meid ümbritsevad riigid, meie sihtturud, ja mitte ainult energiasektor, vaid tervikuna, on otsustanud muutuda, otsustanud saada kliimaneutraalseks." Presidendi sõnul ei tohi riigi plaanide tegemise eesmärk piirduda vaid õiglase ülemineku raha võimalikult tõhusa ärakulutamisega. "Eesmärk peab olema palju laiem: kutsuda ellu selline olemuslik muutus, uus areng regioonis, mis teeks piirkonnast Läänemere pärli."

Ürituse teisel päeval analüüsiti üleminekufondi meetmeid ning arutati nende sobivuse üle kohalikesse oludesse.

Mõtteid ettekannetest ja aruteludest

• "Ida-Viru majandusstruktuuri muutust on tunda juba praegu, Ida-Virumaale on tekkimas uus kuvand: rohepööre ja muutused. See on piirkonnast huvituma pannud paljud rohelise tehnoloogia välisettevõtted, kes kasvavad turul väga kiiresti, tulevad kohale oma seadmeparkidega ning on valmis maksma kõrgemat töötasu ja vajaduse korral inimesi ka üle ostma. Just selliste ettevõtete meelitamine piirkonda peab olema meie fookus. Ja mida rohkem on selliseid ettevõtteid, seda suurem on surve palkade kasvule piirkonnas."

Teet Kuusmik, SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus juhatuse liige

• "Energeetikasektor üle maailma on ulatuslike muutuste lävel ja meie praegused otsused kummitavad meid tulevikus aastakümneid. Inimestele, kes praegu sektoris töötavad, peab andma uue visiooni. Jõhvi tehnoloogiakooli panus protsessi on pakkuda inimestele uut oskust, millega tekib enesekindlus, ja enesekindlusega tekib julgus uut asja proovida. Loovus ja tehnoloogilised võimed on olulised ja ajatud oskused − kõik muu tuleb nendega kaasa."

Rainer Sternfeld, ettevõtja ja investor, üks Jõhvi tehnoloogiakooli asutajatest

• "Ülemineku protsess käib Ida-Virumaal juba ammu, ent olles ise protsessi osa, ei osata seda tihti märgata. Piirkonnas on juba ammu tegutsemas kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid, tekkimas on loomemajanduse valdkond. Tuleb üle vaadata, mis on juba tehtud ja kuhu tahame jõuda. Selleks, et keegi meisse usuks, peame me kõigepealt ise kohapeal uskuma sellesse, mida teeme."

Jana Budkovskaja, Prototroni rahastu ja Narva loomeinkubaatori OBJEKT juht

• "Me ei tohi mõelda nii, et rajame vana tööstuse asemele uut tööstusharu ja küll inimene järele lohiseb ja kohandub, küll ta leiab süsteemis oma koha. Muutusi peame me läbima tõepoolest, kuid õiglane üleminek peaks ära hoidma selle protsessiga kaasneva sotsiaalse frustratsiooni ja võõrandumise. Uus maailm on väga mitmekesine. Innovatsioon sünnib eri niššides ning meie eesmärk peaks olema anda sellele viljakat mulda loovuse ja inspiratsiooni ning erinevate kogukondade kaasamise kaudu, et innovatsioon saaks sündida."

Margit Keller, Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi juhataja

• "Iga aastaga on piirkonnas rohkem inimesi, kes soovivad ettevõtjateks hakata ja ettevõtlustoetust saada. Idavirukate eneseusk kasvab ja meil on olemas kõik võimalused, et neid toetada."

Anneki Teelahk, Eesti töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja

• "Oluline on mõista, et õiglane üleminek on "kiirendi" Ida-Virumaa jaoks ning otsustest, mida me praegu teeme, sõltub see, missuguseks kujuneb meie elukeskkond lähitulevikus. Ma isiklikult loodan, et kümne aasta pärast on meie piirkond võimalusterohke, inimestel on nii tööd kui vaba aja veetmise võimalusi, siin elab nii noori kui vanemaid inimesi ja piirkond on rohkem sulandunud Eesti ühiskonda tervikuna."

Meelis Eldermann, Viru Keemia Gruрpi tehnikadirektor

Visioonipäevi saab nii eesti kui vene keeles järele vaadata ürituse kodulehelt. Lehelt leiab ka info üleminekufondi meetmete kohta, mida teise päeva lauaaruteludel käsitleti.

KÜLGEDE ILMUMIST TOETAB KESKKONNAINVESTEERINGUTE KESKUS
KÜLGEDE ILMUMIST TOETAB KESKKONNAINVESTEERINGUTE KESKUS Foto: KIK
Tagasi üles