Saada vihje

Ohver pildistas seksuaalset ahistajat, politsei võttis mehe kinni

Copy
Mõlemad lapsed toimetati Tartu ülikooli kliinikumi. Pilt on illustreeriv.
Mõlemad lapsed toimetati Tartu ülikooli kliinikumi. Pilt on illustreeriv. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Juuni alguses Jõhvis ühel naisel käest haaranud ja seksuaalsel teemal sobimatult kõnelenud mees õnnestus kiirelt kindlaks teha tänu fotole, mille naine sündmuskohal tegi.

2. juuni hommikul sai politsei teate, et Jõhvis Kaare tänaval lähenes üks võõras mees naisele, haaras tal käest ning kõneles naisega sobimatult seksuaalsel teemal. Naine haaras omakorda taskust telefoni järele, mispeale mees põgenes. Siiski õnnestus naisel võõrast mehest telefoniga kiirelt foto teha.

Kohale saabunud patrullid püüdsid meest piirkonnast leida, kuid too hetk teda enam asjaolude selgitamiseks tabada ei õnnestunud. Politsei alustas üksikasjade uurimiseks menetlust. Uurimine tegi kiirelt kindlaks, et tegu on keskealise kohaliku mehega.

"Mees õnnestus kindlaks teha tänu fotole, mis ahistamise ohvriks sattunud naisel õnnestus teha hetkel, mil mees põgenes. Tihti ei jõuta sellises ootamatus olukorras niimoodi reageerida, see on mõistetav. Teinekord ei pruugi ka telefoni käepärast olla,"rääkis Jõhvi politseiuurija Raino Teras.

Alati tuleb tema sõnul sõltuvalt olukorrast hinnata ka ohtu, sest esmatähtis on iseennast kaitsta – näiteks ära joostes või siis vajadusel valjuhäälselt kõrvaliste inimeste tähelepanu püüdes ja neilt niimoodi abi küsides. 

„Õnneks on sellised ründed äärmiselt erandlikud ja harvad. Kui aga midagi sellist juhtub, on politsei siht mitte vähem, kui ründaja igal juhul kindlaks teha. Selgitada, mis ja miks juhtus ning kuidas teha nii, et edaspidi ei juhtuks," rääkis uurija.

Selleks, et taoliste rünnakute toimepanijad saaks võimalikult kiirelt kindlaks teha, vastutusele võtta või ravile suunata ning kogukonna turvatunne taastada, tuleks võimalusel püüda meelde jätta nii palju tundemärke kui võimalik.

"Olgu siis mõni firmasilt riietel või jalanõudel, ka sünnimärk, arm või mõni tätoveering nähtavas kohas. Samuti on abistavaks infoks, kui isik näiteks lonkab või tema liikumine või ka kehahoiak muul moel tavapärasest eristub," kirjeldas politseiuurija.

Antud loos oli võtmetähtsusega naise kiire ettemõtlemise võime ja hea reaktsioon teha põgenevast mehest foto, tänu millele sai juhtunu lahendamisega edasi minna. "Kas ja millist abi mehele saab anda, et hälbelist käitumist leevendada, seda selgitavad edasi juba vastava eriala spetsialistid,“ lisas politseinik.

Tagasi üles