Purjus paadijuhid teevad piirivalvureile peavalu

Joaoru rand Narvas. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Soojade ilmade saabudes on politsei täheldanud joobes juhtide arvu kasvu nii maanteedel kui ka veekogudel.

"Joobes juhid ei ole mureks mitte ainult maismaal, vaid kahjuks aina enam ka veekogudel. Ajal, mil veeliiklus on tihe ning sealsamas rannaserv ujujatest pungil, on vaid aja küsimus, millal mõni ebaadekvaatses seisundis paadijuht teise alusega kokku põrkab või tähelepanu hajudes mõnele suplejale otsa sõidab," sõnas politsei- ja piirivalveameti Narva kordoni juht Raivo Metsma.

Politsei kontrollib pisteliselt paadijuhtide kainust. "Küll võiks iga veerõõmude nautija ka ise mõelda sellele, et päästevesti puudumine ja purjus pea on veekogul see, mis kõige sagedamini õnnetuse ja uppumissurmani viib," möönis ta ning lisas, et oht on sama suur olenemata sellest, kas minnakse joobnuna ujuma või paadiga veekogule. "Kummalgi juhul ei hüüa õnnetus tulles ning vesi üldjuhul hättasattunule ei halasta, kui inimene elementaarsetest ohutusreeglitest kinni ei pea."