:format(webp)/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
/nginx/o/2025/04/02/16750854t1heb73.jpg)
Eesti populaarseima erakonna Isamaa esimees Urmas Reinsalu, kes on teie erakonna kolm suuremat häältemagnetit poole aasta pärast toimuvatel kohalikel valimistel Eesti suuruselt kolmandas linnas Narvas? Eesti peaminister Kristen Michal, kes toovad hääled teie juhitavale Reformierakonnale Kohtla-Järvel, mis on samuti üks Eesti suuremaid linnu?
Selliseid küsimusi võib esitada ka mitmete teiste parlamendierakondade juhtidele ja häid vastuseid neilt ei tule. Vaid Keskerakonna esimehel Mihhail Kõlvartil oleks tagataskust võtta nimekirjad, keda Ida-Viru linnades valimislahingusse saata. Aga Keskerakonna jaoks ongi mõned Ida-Viru linnad − Sillamäe ja Kohtla-Järve − ning Lüganuse vald jäänud veel vähesteks viimasteks kantsideks, kus võimul ollakse.
Turu-uuringute märtsikuine küsitlus näitas, et Keskerakonna toetus on Ida-Virumaal tõusnud oma parimate päevade lähedale ehk üle 50 protsendi. Venemaa kodanike valimisõigusest ilmajätmine annab Keskerakonnale võimaluse tuua laost välja vene kaart ja vajutada pedaal põhja, kuulutades, et nemad on ainus partei, kes kaitseb Eesti venelaste huve.
Sellega seotud suures õhinas juhtub igasuguseid asju. Sel esmaspäeval kutsus Kohtla-Järve linnavalitsus kokku pressikonverentsi, kus keskerakondlasest abilinnapea Alevtina Jermakova rääkis, kui pühendunult linnavalitsus tegeleb eestikeelsele õppele ülemineku korraldamisega. Samal ajal postitas volikogu aseesimees ja Keskerakonna Kohtla-Järve piirkonna esimees Sergei Lopin juhatuse nimel sotsiaalmeediasse aga teate, et Kohtla-Järve linna üheks väljakutseks eelseisvatel valimistel on venekeelse hariduse säilitamine.
Need parlamendierakonnad, kes on Ida-Virumaa omavalitsused senistel valimistel hüljanud, peavad hakkama tegutsema.
Kui selline vastuoluline avaldus jahmatust tekitas, kustutati see lausejupp kiiresti ära. Aga ei ole väga usutav, et see vaid tööõnnetus oli. Venekeelse hariduse säilitamine on olnud mitmetel kohalikel valimistel Ida-Viru linnades Keskerakonna loosungiks, mis on aidanud hääli koju tuua.
Sama võttega saaks endiselt osa hääli võrku püüda. Hoolimata sellest, et 93 riigikogu saadikut hääletasid selle poolt, et Venemaa kodanikud, kes moodustavad Ida-Virumaal kaaluka osa valijatest, ei saa enam kohalikel valimistel osaleda. Meenutagem, et neil viimastel valimistel, kus on hääletanud vaid Eesti kodanikud, on Ida-Virumaal kõige suuremad viljad noppinud Keskerakond, vahi all olev Aivo Peterson ja üksikkandidaat Mihhail Stalnuhhin.
Kohalikud valimised on küll hääletussüsteemi ja olemuse poolest teistsugused, kuid nii riigikogu kui ka europarlamendi valimistulemused peegeldavad siiski Ida-Virumaa valijate meeleolusid.
Linna- ja vallavolikogude valimistulemusi ei ole täpsemalt mõtet varem prognoosida, kuni pole selge, millised erakonnad või valimisliidud omavalitsustes starti asuvad ja keda kohalikest tuntud inimestest oma nimekirja saavad. Kohalikel valimistel on Ida-Virus otsustatud hääletamisel esmajoones konkreetse inimese järgi.
Ida-Virumaa valimisaktiivsus võib muutuda veelgi madalamaks, kui Vene kodanikelt valimisõiguse äravõtmise pärast pettunud Eesti passiga valijad jätavad valima tulemata. Samas võib minna ka vastupidi, kui leidub neid, kes teevad vene valijate huvide eest seismisest omaette teema, leiavad igas linnas üles mõned karismaatilisemad kandidaadid ja teevad ka hea kampaania. Sel juhul võib edu saavutada ka mõni valimisliit või erakond, kes pole kõige eestisõbralikum. Ida-Viru linnade inimeste elu nad ülejäänud Eestile vastandudes paremaks ei tee, nagu ei õnnestunud see ligemale veerand sajandi jooksul ka siinsetel keskerakondlastel. Aga ühekordne valimisedu on võimalik.
Et nii ei läheks, on olemas üks tõhus rohi. Need parlamendierakonnad, kes on Ida-Virumaa omavalitsused senistel valimistel hüljanud, peavad hakkama tegutsema. Nende senine hoiak on olnud, et kuna nad Ida-Virumaa linnadest nagunii eriti hääli ei saa, siis pole mõtet ka punnitada.
Valijaskonna muutumine peaks suurendama nende toetajate osakaalu. Aga need hääled ei tule iseenesest. Mõned suured erakonnad pole mitmetes Ida-Virumaa linnades kohalikel valimistel üldse osalenud. Või siis on käinud lihtsalt nalja tegemas, pannes kokku lühikese nimekirja, kus enamiku kandidaatide häälevõtmise võime on nullilähedane.
Sõnades räägivad erakondade juhid, kui tähtis on kogu Eesti. Aga ka kohalikel valimistel on mitmetele tähtis eelkõige Tallinn, kuhu suunatakse tähelepanu ja peaaegu kogu kampaaniaraha. Ida-Viru linnadest pole justkui üldse asja.
Kui Isamaa kodulehel on kõigi piirkondade kontaktisikutena toodud välja konkreetsete inimeste nimed, siis Narva piirkonnas on vaid erakonna üldine meiliaadress. Ei ole imekspandav, et sellise suhtumise ja tegevusetuse juures eelistavad kohalikud tegusamad inimesed koonduda pigem valimisliitudesse.
Valimised on muidugi tähtsad. Aga samavõrd on eriti Ida-Virumaal vaja, et parlamendierakondadel oleks suuremates linnades ja valdades oma tegusad liikmed, kes nii-öelda rohujuure tasandil selgitaksid töökaaslastele, naabritele või trennikaaslastele, mille pärast nende erakonnad riigis just sellist poliitikat teevad ja kuidas see mõjutab inimeste elu.
See aitab vähendada võõrandumist ja tooks Ida-Virumaa inimeste mõttemaailma ülejäänud Eesti omale lähemale. Vastandina kõlab aga kõhedalt, kui Eesti parlamendierakonnad tõdevad, et neil polegi Ida-Virumaa suuremates linnades oma inimesi.