Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Narva ja Narva-Jõesuu vahel hakkab sel nädalavahetusel sõitma reisilaev

Reisilaev Caroline teel Narva. FOTO: Facebook / Narva Ekspress

Lähipäevil peaks Narva jõesadamasse jõudma mootorlaev Caroline, mis asub jätkama rohkem kui sajandipikkust Narva ja Narva-Jõesuu vahelise reisilaevanduse traditsiooni.

Narva ja Narva-Jõesuu vahelise reisilaevaühenduse taastamisest hakati rääkima 2000. aastate alguses, eriti aktiivselt teisel aastakümnel.

Nüüd on Tallinna laevaomaniku, meresõitja ja ettevõtja Kaspar Eiseli (OÜ Spinnaker) unistus ja äriplaan samm sammu järel täitumas: ettevõtluse arendamise sihtasutusest (EAS) saadud 196 000 euro toel soetas Eisel Hollandist reisilaeva Caroline, mis hakkab nüüdsest kurseerima Eesti ja Venemaa vahelisel piirijõel, täpsemini selle alamjooksul.

Kõik pardale ja dokument kaasa!

Mootorlaev Caroline ehitati 2000. aastal Hollandis ning sõidutas kuni 2021. aastani reisijaid Amsterdami lähedastel kanalitel. Laeva pikkus on 25,5 meetrit ning sujuvalt mööda vett liigutavad seda kaks Volvo-Penta mootorit.

Vaadake, kus saavad kokku Eesti ja Venemaa piir.

Kaspar Eisel

Caroline'il on kaks tekki: alumisel tekil paikneb avar ühiskajut ühes puhveti ja 60 inimesele mõeldud istekohaga, ülemisel, avatud tekil võib korraga viibida kuni 100 inimest. Laev mahutab kokku 150 inimest. "Tulge ja nautige kauneid vaatepilte, mõnusat puhvetit ning vaadake, kus saavad kokku Eesti ja Venemaa piir," kutsub Eisel.

Juunis toimetati Caroline teisel katsel transpordilaeva pardal Rotterdamist Paldiskisse. Saabudes läbis laev vajalikud tehnilised protseduurid ja kontrollid ning suundus kolmapäeval Euroopa Liidu idapiirile.

Regulaarreisid Narva ja Narva-Jõesuu vahel algavad sel pühapäeval, 11. juulil ning peaksid esialgse plaani kohaselt kestma umbes oktoobri lõpuni.

Narva sadamast väljub laev kell 10 ja 17, Narva-Jõesuu sadamast kell 12 ja 19. Sõita saab igal suvepäeval ning ühes suunas kestab reis umbes tund ja kakskümmend minutit.

Hind tuleb soodsam, kui osta korraga mõlema otsa pilet. Veelgi soodsam on suure pere pilet. Pardale võib kaasa võtta ka jalgratta.

Et reisid kulgevad piiriveekogul, ei pääse ükski reisija pardale ilma isikut tõendava dokumendita.

Laevanduse õitseaeg oli sada aastat tagasi

Aktiivne reisilaevandus toimis Narva jõel, eriti selle alamjooksul − Narva ja praeguse Narva-Jõesuu vahel − 1870.-1940. aastatel. Narva piirkonnas oli käigus nii palju kaubapraame kui ka reisilaevu, mis ühendasid kuurorti lähedal asuvate asulatega.

Oma laevaliinid olid ka Narva jõe ülemjooksul, mida eraldasid alamjooksust kuulsad Narva kosed.

Narva ajaloolase ja giidi Aleksandr Openko sõnul sai Narva ja Hungerburgi (hiljem Ust-Narva, nüüd Narva-Jõesuu) vaheline laevaühendus alguse 1872. aastal, mil tsaariaegne Narva linnavalitsus pani Narva ja Narva-Jõesuu vahel kurseerima esimese reisilaeva, milleks oli aurik Alert. Selle soetas toonane Narva linnapea ja Hungerburgi kuurordi looja Adolf Hahn ühes oma sõpradega. See ettevõtmine osutus ilmselgelt kasumlikuks ning tööstur Pavel Kotšnev soetas esmalt 1898. aastal auriku Ust-Narovsk ja kümme aastat hiljem auriku Pavel. Nendega ühel ajal liikus mööda Narva jõge ka Morjak, mis aga oli väike ja ebamugav.

Moodsasse kuurorti pääseda soovijaid tekkis toona nii palju, et Paurmanni laevafirma pani Peterburi ja Hungerburgi vahel käima kaks aurulaeva: Hungerburg ja Inkerman. Need tegid reise neli korda nädalas ja sõit kestis ligi kaksteist tundi.

Hiljem, 1930. aastatel, kurseeris Narva-Jõesuu ja Tallinna vahel aurik Juku.

Vabadussõja ja seejärel Teise maailmasõja aastatel mobiliseerisid võimud eralaevad ja andsid need hiljem tihtipuhku omanikku vahetanuna tagasi tsiviilteenistusse. Vanimatest laevadest kõige kauem − 1966. aastani − oli Narva jõel käigus puksiir Helju uue nimega Kulgu. Aurikutest liikus jõe ülemjooksul Kulgu-Vasknarva liinil endine Kulgu, uue nimega Koit. (Allikas: "Narva jõe laevandusest aastatel 1855-1955", Eesti sõjaajaloo selts, P. Sammalsoo)

1970.-1990. aastatel kurseeris Narva jõel toonaste standardite järgi moodne reisilaev Lydia Koidula. 1970.-1980. aastatel tegi see reise ka Leningradi oblastis Rosona jõel − Vaikse järve suunas. 1990. aastatel tegi see laev reise Narva lahel, ent noil aastail oli piirkonnas vähe turiste ning laevareisid jäid ebarentaabluse tõttu soiku, laev müüdi maha ja selle edasine saatus on teadmata.

Tagasi üles
Back