5. august 2021, 08:58
Mare Roosileht: teist keelt tuleb õpetada juba lasteaias
Õppeaasta alguseni on jäänud vähem kui kuu. Kuum suvi on andnud võimaluse puhata, supelda, ilma maskita ringi liikuda ning vähemalt püüda unustada töö, õppimine ja digikeskkonnad. Mida lähemale septembrile, seda enam hakkavad mõtted jälle hariduse suunas liikuma.
Iga lapsevanem soovib oma võsukesele parimat, teeb kõik, et laps oleks õnnelik. Samas ei oska meist keegi ette näha, mida toob tulevik ja milles seisneb meie noorte õnn. Meie kui lastevanemate ülesanne on teha kõik, et lastel oleks tulevikus võimalik valida oma rada.
Miks me lastevanematena ei nõua meie lastele võimalust omandada vähemalt kaks keelt juba lasteaias ja lisaks kolmas või neljas keel kooliajal?
Üks neist valikuvabadustest sõltub keelerikkusest. Kui lapsevanemal oleks võlukepike ja ta saaks valida, mitut keelt tema laps oskab, siis usun siiralt, et see valik oleks kolm või enam keelt. Kindlasti oleks valikus emakeel, riigikeel ja mõni rahvusvaheline keel.
Riigikeeleoskus on iga Eesti riigis elava kodaniku põhiseaduslik õigus. Kuid selleks, et inimene saaks elada täisväärtuslikku elu, peab tal olema tugev identiteet, mis areneb välja vaid oma emakeelt ja kultuuri tundes ning väärtustades. Lisaks lastevanematele on kultuuri ja emakeele arendamisel suur panus koolil.
Ida-Virumaa on eriline piirkond, kus elab üle 80% mitte-eestlasi. See on rikkus, mida tuleb ka keeleõppes rakendada. Samas peab ka eestlastel olema võimalus omandada emakeel kõige kõrgemal tasemel. Seda pole aga võimalik teha klassis, kus enamik õpilasi riigikeelt ei valda. Mitte-eestlastel tuleks aga omandada riigikeel paralleelselt vene keele kui emakeelega. Dilemma? Kas ikka on? Teadlased on juba ammu lahendused välja pakkunud, kuid me pole suutnud neid rakendada.
Kust leida see võlukepike? Miks on nii, et Ida-Virumaa eesti noored venekeelsele keelekeskkonnale vaatamata kooliaastate jooksul vene keelt ei omanda ning ei julge pärast ülikooliõpinguid Ida-Virumaale tagasi tööle tulla? Vene noored aga ei omanda riigikeelt ja pigem lahkuvad Eestist või siis on riigikeelse gümnaasiumi-, kutse- ja kõrghariduse omandamine neile ülisuur katsumus.
Neuroteadlased on kindlaks teinud, et teise keele õppimine on kuni 6. eluaastani lihtne ning see on võimalik omandada ilma aktsendita, kuna suu ja keel on väga painduvad ning laps on võimeline kõiki häälikuid hääldama. Teame kõik, kui keeruline on eestlastel hääldada vene keele susisevaid häälikuid, ja eesti keele "õ" häälimine on mitte-eestlastele suur katsumus.
Teadlased on tõestanud, et laps, kes omandab varakult teise keele, on keskmisest 12-13aastasest ükskeelsest lapsest arengus mitu aastat ees. Ma ise ei mäleta üldse, et oleksin vene keelt kuidagi eriliselt õppinud, kuid julgen väita, et suudan end selles keeles suhteliselt vabalt väljendada.
Põhjus on see, et vanem vend pidi tervislikel põhjustel käima vene lasteaias, kus omandas vene keele. Kuna kodus oli üks televiisor, siis olin sunnitud koos vennaga vaatama venekeelseid filme, misläbi keele omandasingi. Vene keelt ja kultuuri austama ning armastama hakkasin aga tänu vene keele õpetajale Veera Sibrikule, kes luges suure vaimustusega ette vene poeetide luulet, rääkis suurrahva kirjanikest ja kultuurist laiemalt.
Kõrvale toon aga oma noorema poja lasteaiapäevil esitatud etteheite: "Miks Stass oskab kahte keelt, aga mina ainult ühte?!" Mulle ei meenu, mida vastasin, kuid mäletan tema piinavaid vene keele õpinguid kooliajal, kui lihtsamate lausete koostamine ja susisevaid häälikuid sisaldavate sõnade hääldamine oli piinarikas. Kurb.
Mis on siis see võluvits? Selle on välja töötanud meie keeleteadlased varajase keelekümbluse näol. Lasteaias ja hiljemalt algkoolis tuleb tagada meie lastele teise keele õpe. Elame Ida-Virumaal, kus on olemas nii eesti- kui ka venekeelne keskkond.
Miks me lastevanematena ei nõua meie lastele võimalust omandada vähemalt kaks keelt juba lasteaias ja lisaks kolmas või neljas keel kooliajal? Kasutagem seda rikkust, võimalust ja õigust!