Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Sven Grünbergi teedrajav teos "Hingus" kõlab reedel Narvas

Sven Grünbergi "Hingust" on seni vaid mõned korrad kontserdil esitatud. Reedel kõlab see 40 aastat tagasi elektroonilises muusikas teed rajanud teos Narvas. FOTO: Johanna Roos / Pärnu Postimees

Reede õhtul kõlab Narva linnuses elektroonilise muusika teerajaja ja paljude filmide muusika autori Sven Grünbergi muusika elavas ettekandes.

Reede õhtul kannab elektroonilise muusika seltsi ansambel Taavi Kerikmäe juhtimisel ette 40 aastat tagasi ilmunud Grünbergi plaadi "Hingus" neli osa ja teose "Valgusõis". Seejärel tuleb festivali Station Narva laevale ka maestro ise, kes osaleb kahel viimasel aastal loodud "Hinguse" uue osa ettekandel.

Ei uskunud, et "Hingust" on võimalik laval ette kanda

Ta meenutas, et esines ansambliga Mess Rakvere teatris 1976. aastal, aga Ida-Virumaal tuleb ta festivali "Station Narva" raames muusikuna lavale üldse esimest korda.

"Hingus" kanti esimest korda kontserdil ette alles tänavu juunis Estonia kontserdisaalis. Grünberg sõnas, et ta ise poleks seda materjali hakanud üles soojendama, aga Taavi Kerikmäe tuli poolteist aastat tagasi välja jutuga, et ta tahaks oma ansambliga selle teose ette võtta. "Ma arvasin, et ega nad sellest mõttest vist kaugemale jõua," ütles Grünberg.

Ta selgitas, et selle kontserdil ettekandmine on väga keeruline, kuna teoses on väga palju konkreetse rütmita hajusat muusikat. "Kuidas mitmed muusikud laval korraga seda mängida suudavad? Kuidas nad aru saavad, kus nad parajasti omadega on? Et see kõik laiali ei valguks?" tõi Grünberg esile 40 aastat tagasi stuudios paljude pillidega salvestatud teose esitamise keerukuse. Kuid ta tõdes, et Taavi Kerikmäe on suurepäraselt saanud hakkama ansambli dirigeerimisega ja see muusika kõlab hästi ka laval.

Teedrajav plaat kogu Nõukogude Liidus

1981. aastal ilmunud "Hingus" oli esimene Nõukogude Liidus ilmunud elektroonilise muusika autoriplaat. Grünberg meenutab, et selle salvestamine oli tol ajal suur seiklus, milleks tal avanes võimalus kasutada haruldast süntesaatorit Synthi 100. Valuuta eest soetatud süntesaatorit kasutati põhiliselt filmidele heliefektide loomiseks.

Sven Grünberg üle 40 aasta tagasi, mil ilmus tema teedrajav autoriplaat "Hingus", mis tuleb augustis elavas esituses ettekandele festivalil Station Narva. FOTO: Station Narva

Oma elektrooniliste teostega huvi äratanud Grünbergil tekkis võimalus kasutada seda Moskvas asunud süntesaatorit, millega oskas tol ajal midagi peale hakata kogu Nõukogude Liidu peale vaid üks helirežissöör. Kui ta Moskvasse saabus, oli sel helirežissööril planeeritud salvestus Kremli orkestriga Gennadi Roždestvenski juhendamisel, aga see muudeti ära. "Talle öeldi, et tegelgu minuga," meenutas Grünberg.

Ta rääkis, et stuudiosse minnes oli tal olemas teose teema ja ülesehitus, aga detailid said paika alles salvestusel, sest enne polnud teada selle pilli võimalused. "Seda, kuidas kõlab viiul või tšello, oli võimalik õppida, aga elektroonilise muusika osas puudus isegi teoreetiline baas. Salvestus toimus suurel määral katse-eksitusmeetodil," ütles ta, lisades, et samas polnud ka aega pikalt katsetada, sest stuudios viibimise ühe minuti hind võrdus tolle aja ühe kuu keskmise palgaga.

2016. aastal andis Saksamaa plaadifirma Bureau B välja "Hinguse" uue, parema helikvaliteediga variandi. "See on oluline märk, mis näitab, et huvi selle muusika vastu pole ka mujal maailmas raugenud," ütles Grünberg, kes kinkis selle plaadi elektroonilise muusika gurule Jean-Michel Jarre´ile.

Sven Grünberg meenutas, et 40 aastat tagasi sõdis suur osa akadeemilisest muusikalisest ringkonnast elektroonika kasutamise vastu. "Püüti katsetusi blokeerida. Minus nähti väga suurt vaenlast. Ma ise rääkisin, et mõlemad on head, nii akustiline kui elektrooniline muusika. Sattusin mitme tule vahele," ütles Grünberg, kes on viimaste aastate heliloomingus keskendunud rohkem akustilistele pillidele.

Tagasi üles
Back