Uue, rohkem kui 14 miljonit eurot maksnud kuuekorruselise aktiivravikorpuse valmimisega on Ida-Viru keskhaigla kõik üksused saanud nüüdisaegsed ruumid.
Ida-Viru keskhaigla jõudis 21. sajandisse
/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
9. oktoober 2021, 01:10
Kohtla-Järve Ahtme linnaosas Eesti kõige uuemas haiglahoones hakkavad paiknema sisekliiniku statsionaarravi palatid, apteegiteenistus, patoloogiateenistus, köök ja mitmesugused abiruumid. 8700 ruutmeetri suuruses ravikorpuses paiknevad enamiku sisehaiguste erialade palatid kokku 75 voodikohaga.
Uus hoone kerkis 2013. aastal valminud aktiivravikorpuse kõrvale, kus paiknevad kirurgiakliinik, intensiivraviosakond, sünnitusosakond, erakorralise meditsiini osakond ja teised üksused. Ahtme haiglalinnakus asuvad hooned on kõik omavahel galeriidega ühendatud.
Haiged kolivad sisse paari kuu jooksul
Ehituse haiglapoolse projektijuhi Koit Orase sõnul kolivad praegu eri linnaosades paiknevad laborid uude majja lähinädalatel. Sisekliiniku arstid, õed ja patsiendid pääsevad uude hoonesse mõne kuu jooksul, kuna suur osa mööblist ja raviseadmetest pole veel kohale jõudnud. Praegu asub sisekliinik Ahtmes haigla kõige vanemas hoones.
Kui kaks aastat tagasi selle hoone nurgakivi pandi, ütles tollane haiglajuht Tarmo Bakler, et uue aktiivravikorpuse valmimise järel vastavad kõigi haigla üksuste tingimused 21. sajandi standarditele. Nüüd jõudis see aeg kätte.
Oktoobri alguses Ida-Viru keskhaigla juhi ametisse asunud senine haldusjuht Tarmo Tohver ütles, et uus ravikorpus sisustatakse parima tehnikaga ning see loob lisaks patsientide heaolule ka tänapäevased ja mugavad töötingimused haigla töötajatele.
Haigla ülemarst Toomas Kariis sõnas, et haigla ligikaudu tuhandel töötajal on rõõm võtta see maja kasutusele. "Loodame, et siin kulgeb haigete paranemine kiiremini kui seni," ütles ta.
TARMO TOHVER
Uus ravikorpus sisustatakse parima tehnikaga ning see loob lisaks patsientide heaolule ka tänapäevased ja mugavad töötingimused haigla töötajatele.
Maja valmis koroonaseisakutele vaatamata õigeks ajaks
Hoone rajanud Astlanda Ehituse juhatuse esimees Kaupo Kolsar sõnas, et ehkki koroonaviirus häiris ehitust kõvasti ja põhjustas ka seisakuid, õnnestus maja siiski õigeks ajaks valmis saada.
Ta meenutas, et tõsisem jõujoonte paika panemine tellijaga toimus aktiivravikorpusest aasta varem valminud Järve tervisekeskuse ehitusel.
"See hakkas suhteliselt vaevaliselt. Esimestel kuudel siia sõites mõtlesin tee peal, mida kuradit ma pean sinna sõitma. Kasutasime ka vastastikku juriste suhete selgeks tegemiseks. Meil oli Tarmo Bakleriga nii-öelda tatirohkeid kohtumisi, kus me jõujooned paika rääkisime ning teineteise mõtted, soovid ja vajadused selgeks tegime," rääkis Kolsar.
Ta märkis, et need vaidlused muutsid järgmisena tulnud aktiivravikorpuse ehituse lihtsamaks. "Selle maja ehitus oli nagu lendstart, meil ei olnud vaja teineteist enam õppima asuda. Asusime kohe asja kallale ja ehitasime nagu endale."
Riigihalduse minister Jaak Aab märkis, et uus haiglahoone ehitati suures osas Euroopa Liidu ja riigi toel, aga kui kohapeal ei ole korralikke arendusplaane, siis on ka riigil keeruline aidata. "Ida-Viru keskhaigla areneb järjest. Loodan, et jõuame kunagi ka Narva haigla uue hoone ehituseni. Aga selleks on ka vaja kohalikku aktiivsust," sõnas ta.