Suurem osa Narva kooliõpilasi jääb pärast vaheaega koduõppele

Koolivaheaja järel saavad Narvas koolipinki naasta vaid algklasside õpilased. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik / Ahriiv

Koolivaheaja järel naasevad Narvas koolipinki vaid algklasside õpilased. Kõik ülejäänud jäävad koroonasse nakatumise kõrge riski tõttu terviseameti soovitusel koduõppele.

Distantsõpe kestab vähemalt nädal aega ehk 5. novembrini.

Ühes munitsipaalkoolidega läheb kaugõppele üle ka Narva eesti gümnaasium.

Hariduslike erivajadustega õpilased jätkavad kontaktõppel.

Koolidevahelised üritused lükatakse edasi, samuti tuleb võimalust mööda vältida eri klasside või õpperühmade kontakte. Haridus- ja huvitegevusi tuleb võimaluse korral läbi viia kas värskes õhus, individuaalselt või kaugvormis.

Koolid jagavad õpilastele võimalust mööda toidupakke.

Terviseameti Ida regiooni juhataja Marje Muusikuse sõnul on koolides distantsi hoidmine raskendatud, kuna lapsi on palju ning lisandub valjult rääkimine, mille jooksul eraldab inimene rohkelt aerosoole. Koolides on oht lühikese ajaga väga suurte nakkuskollete tekkeks ning seetõttu on koolide ajutine distantsõppele saatmine üks meede, mis aitab eelkirjeldatud olukorda vältida.

"Eesmärk on vähendada inimestevahelisi kontakte ning takistada viiruse levikut koolide sees ja koolide vahel," sõnas Muusikus.

Narva seitsmest munitsipaalkoolist ja gümnaasiumist valitseb kõige keerulisem olukord Kesklinna gümnaasiumis, kus kaheksa klassi on saadetud karantiini või lihtsustatud isolatsiooni. Kreenholmi gümnaasiumis on selliseid klasse 12. Narva linnavalitsusest tuletati siiski meelde, et eelmisel nädalal oli vaheaeg, seetõttu ei pruugi need näitajad praegu enam tegelikkusele vastata.

Narva 17 lasteaias oli olukord 29. oktoobri seisuga suhteliselt hea: lihtsustatud isolatsiooni oli saadetud vaid kolm rühma.

Narva linnavalitsuse kultuuri- ja haridusosakonna juhataja Viktoria Lutuse sõnul peetakse järgmine nõupidamine tervishoiuministeeriumi esindaja ja haridusasutuste juhtidega 3. novembril. Seal selgub, kuidas õppetöö koolides edaspidi käima hakkab.

Terviseameti hinnangul on koroonaviiruse kogus Narva reovees kasvanud käesoleva aasta kevade maksimumini. Viiruse levik on laiaulatuslik ning jätkub veel vähemalt kaks-kolm nädalat.

Kui oktoobri keskel oli Narvas 339 koroonasse nakatunut, siis 25. oktoobri seisuga juba 378. Ehk siis nädalane juurdekasv oli 12 protsenti.

Enamikus teistes Ida-Virumaa omavalitsustes on seitsmepäevase perioodi haigestumus olnud veelgi suurem, ulatudes Narva-Jõesuus koguni 355 protsendini. Ent kuna teistes omavalitsustes on elanike arv väiksem, on ka nakatunute absoluutarv palju väiksem kui Narvas.

Oktoobri teisel poolel vähenes seitsmepäevase perioodi haigestumus vaid Lüganuse ja Toila vallas.

Septembriga võrreldes on olukord Narvas praegu ärev: seitsmepäevase perioodi haigestumus oli 25. septembri seisuga 78 juhtu, 25. oktoobri seisuga aga juba 378 juhtu.

Vaktsineerituse tase on Narvas endiselt väga madal. Narva haigla koroonaosakonnas oli 29. oktoobri seisuga hõivatud 20 voodikohast 18 ning patsientide seas on ka 1980. aastatel sündinud inimesi. Erakorralise meditsiini osakonda satub ka päris väikesi lapsi, kellest mõned on saadetud ravile Tartusse.

Haigete plaanilisi vastuvõtte Narva haigla piiranud ei ole.