/nginx/o/2019/01/16/11719780t1hd98e.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/11/10/14193085t1h1ff3.jpg)
Tuuleparkidest hakkavad kohalikud inimesed edaspidi talumistasu saama, päikeseelektrijaamu peavad kogukonnad jätkuvalt tasuta taluma.
Tuuleparkidega on Ida-Virumaal praegu veel keeruline. Tuulikute kõrguspiirangute leevenemist − see juhtub eeldatavasti aastal 2024, kui kaitseväe uus radar suure osa Ida-Virumaast tuulikutele avab − ootavad Lüganuse vallas Varja ja Aidu tuulepark, Alutaguse vallas Tudulinna tuulepargid ning mõlemasse valda ulatuv suur Aidu taastuvenergiapark.
Idapiirini uus radarisüsteem ei küündi ning Toila vallas pole leevendusi loota. Seega ei tule ka Päite-Vaivina tuuleparki.
Tuulikud tootku kogukonnale tulu
Teise takistusena pärsib tuuleparkide tulemist kohaliku kogukonna vastuseis. See võiks kõvasti kahaneda, kui inimesed tuulikutest otsest kasu saaks. Majandusministeeriumi seaduseelnõu sätestabki tuulikute talumistasu, 0,5 eurot megavatt-tunni kohta. Näiteks 100megavatise võimsusega tuulepargi puhul tähendab see aastas 150 000 eurot.
Pool summast läheb kohalikule omavalitsusele, pool jaotatakse läheduses elavate inimeste vahel. "Läheduses" tähendab kuni 200 meetri kõrguste tuulikute puhul neist kahe kilomeetri, kõrgemate puhul kolme kilomeetri raadiuses elamist.
Tasu hakatakse maksma hetkest, kui tuulik elektrit võrku hakkab andma.
Varem rajatud tuuleparkidele talumistasu ei kohaldu.
Päikesepark nagu naabri kuur?
Eesti Energia keskkonnapäeval, kus majandusministeeriumi energeetika osakonna juhataja Jaanus Uiga tuulikute talumistasu põhimõtteid tutvustas, küsiti ka päikeseparkide kohaliku kasu kohta.
Uiga sõnul pole need kaks võrreldavad.
"Tuulepargid paistavad ju kaugele välja, need on nii kõrged, visuaalne mõju on suurem. Päikesepark, eriti kui ta väike on, on nagu naabri kuur − selle eest me ju mingisugust tasu ei saa," põhjendas ta.
Lääne-Nigula vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm polnud sellega päri. "Meile on juba tulnud taotlused 60 ja 100 hektari suurustele päikeseparkidele, need ei ole päris külameeste kuurid. Nende puhul võiks talumistasu olla küll."
Praegu ministeeriumil seda igatahes kavas ei ole, ütles Uiga.
Päikesejaam igale poole ei passi
Toila valla ehitusspetsialist Hannes Lumiste on viimasel nädalal kaheksale päikeseparkidega tegelevale ettevõttele vastanud, et projekteerimistingimusi vallavalitsus neile soovitud asukohta ei anna ja kui huvi tõsine, tuleb taotleda detailplaneeringu algatamist.
Asi pole selles, et me päikeseparke üldse ei tahaks, aga me ei taha üllatusi.
Hannes Lumiste
Seesuguseid huvitujaid on viimasel paaril aastal päris palju. Lumiste arvab, et need firmad pigem kombivad. Võtavad ette hulga maaüksusi, kus alajaamad asuvad mõistlikul kaugusel, ja hakkavad siis omavalitsuste arvamust või ka kohe projekteerimistingimusi küsima. Mõnel puhul maaomanik isegi ei tea, et tema maale midagi ehitada plaanitakse.
"Asi pole selles, et me päikeseparke üldse ei tahaks, aga me ei taha üllatusi," viitab Lumiste Pühajõele kavandatud päikesejaamale, mis kohaliku rahva vastuseisu tõttu ehitusloata jäi.
Vallavalitsusel on tema sõnul põhimõtteline seisukoht, et kui tegemist pole tööstusmaaga, on suuri päikeseparke mõistlik teha detailplaneeringuga. See annab kõikidele küsimustele vastused ja võimaldab arvestada ka sotsiaalset poolt. See seisukoht on selgelt kirjas ka peatselt kinnitamisele minevas uues üldplaneeringus.
Altkaevandatud alad sobivad, maardlad mitte
Alutaguse vallas on praegu päevakorral kolm suuremat päikeseparki, kaks neist Eesti Energia omad. Estonia kaevanduse territooriumile rajatava jaoks on ehituslubagi olemas, Narva karjääri serva plaanitav ootab kooskõlastusi. Kolmas tuleb Kurtnasse saapavabriku taha, seal on väheväärtuslik põllumaa.
Suurem huviliste buum oli paaril eelmisel aastal, kui riik päikeseparkide ehitust toetas, aga soovijaid jagub ka praegu, ütleb vallavalitsuse geoinfospetsialist Liina Talistu.
Alutagusel kehtib uus üldplaneering juba aasta aega ja selle järgi ei tohi päikeseparki ehitada väärtuslikule põllumaale või maastikule ega rohealale. Altkaevandatud alasid on vallas mitmel pool, aga huvi tuntakse Talistu sõnul pigem põllumaa vastu või siis tahetakse ehitada keset rohevõrgustikku.
Lüganuse vallas tahtis üks ettevõtja Ojamaa külasse kolme päikeseparki ehitada. Ühega oli vald nõus, kahele ütles ära, sest need jäid maardla alale ja kaeveloa omanik polnud nõus.
Veel keeldus vald Lüganuse alevikku haritavale maale päikeseparki lubamast. Kiviõli linna Küttejõusse maatulundusmaale seevastu lubas, tõsi, selleks tuli algatada detailplaneering.
"Rohkem oleme ikka nõus olnud kui keeldunud," ütles vallavalitsuse ehitusnõunik Enno Saarmets. "Viimati andsime projekteerimistingimused Koljala küla päikesepargile. Varjal on päikesepark, Purtse külas... neid ikka on."
Lüganuse valla uut üldplaneeringut koostades tehti ka taastuvenergeetika alade uuring ja nüüd on seal välja toodud kõik need alad, kus võiks nii tuule- kui päikeseenergiat arendada. Huvilised saavad hõlpsamalt pildi ette ja vallal on keeldumist lihtsam põhjendada.