VIDEO ja PILDIGALERII ⟩ Kaitseväelased paigaldasid laupäeval Narvas mitmesse piirilõiku traattõkke

Kaitseväelased paigaldavad Narvas Eesti piirile traattõket. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Kaitseväelased koos piirivalvuritega paigaldasid laupäeval Narvas mitu kilomeetrit traattõket piirilõigule, kus Narva jõesäng on veevaba.

Ida-Virumaal eraldab Eestit Venemaast Narva jõgi, kuid Narvas Kreenholmi piirkonnas hargneb jõgi kahele poole ühte jõesaart, mis kuulub Venemaale. Eesti poolses harus on jõesäng enamiku osa aastast kuiv. 

Ida prefektuuri operatiivstaabi juht Urmas Elmi ütles, et kuivajõe säng on Narva piirkonnas ainuke koht piiril, mida on väljaspool sildu võimalik kuiva jalaga ületada. Paigaldatud traattõke takistab ebaseaduslikku piiri ületamist ja piirivalvurid saavad lisaaega piiririkkuja tabamiseks. "Kui traadid on korralikult kinnitatud, siis sealt ei tule niisama läbi," sõnas ta.

Elmi sõnul on sel aastal seda kohta illegaalseks piiri ületamiseks üritatud kasutada kolm korda.  "Need ei ole olnud salakaubavedajad," ütles ta märkides, et piiriületajate seas on olnud nii põgeneda üritavaid kurjategijaid kui ka vaimselt ebastabiilseid inimesi. 

Pagulased ei ole Elmi sõnul kuivasängi piiri ületamiseks kasutanud. 

Laupäeval Narvas käinud peaminister Kaja Kallas sõnas, et traattõket rajatakse selleks, et vältida sellist hübriidrünnakut nagu on saanud sel suvel ja sügisel osaks Läti, Leedule ja Poolale. Kuigi Eestil peaministri sõnul praegu sellist ohtu ei ole, tasub selleks valmistuda. 

Kaja Kallas ütles Põhjarannikule, et sellist ajutist tõket on kavas hoida seni, kuni piir saab korralikult välja ehitatud. Kui eelmine valitsus otsustas piiri välja ehitada 2026. aastaks, siis Kaja Kallase sõnul peab praegune valitsus vajalikuks seda kiirendada. "Praegu kaitseministeerium, siseministeerium ja rahandusministeerium otsivad võimalusi, et ehitada piir kiiremini välja, kui praguste hangete ja lepingutega on kokku lepitud," ütles ta.    

Politsei- ja piirivalveamet on kaardistanud kuni kümme lõiku, kuhu saab reservväelaste abi ja kaitseväe antud 120 kilomeetri lõiketraadiga kokku rajada kuni 40 kilomeetrit tõket. Üks kaardistatud lõik on Narvas, ülejäänud Kagu-Eestis maismaapiiril. Ehitus algab kõige prioriteetsematel lõikudel, kus ebaseadusliku piiriületuse oht on kõige suurem.