Annetamise harjumus võiks tekkida juba kooliajal

Sirle Sommer-Kalda
, ajakirjanik
Copy
Jõhvi gümnaasiumis on detsembrikuu pühendatud heategevusele, ütles õppejuht Kristelle Kaarmaa. "Annetuskast on ka varem mõttes olnud, aga tänavu sai see lõpuks teoks. Toetame Ida-Viru keskhaigla lasteosakonda." Gümnasist Viktor Morozov, kes saavutas suvel U20 Euroopa meistrivõistlustel kolmikhüppes kolmanda koha, peab heategevust oluliseks. "Tahaksin abistada puuetega inimesi − kõik me oleme samasugused inimesed. Soovin, et kõigil oleks võimalik võimetekohast sporti teha ja end hästi tunda."
Jõhvi gümnaasiumis on detsembrikuu pühendatud heategevusele, ütles õppejuht Kristelle Kaarmaa. "Annetuskast on ka varem mõttes olnud, aga tänavu sai see lõpuks teoks. Toetame Ida-Viru keskhaigla lasteosakonda." Gümnasist Viktor Morozov, kes saavutas suvel U20 Euroopa meistrivõistlustel kolmikhüppes kolmanda koha, peab heategevust oluliseks. "Tahaksin abistada puuetega inimesi − kõik me oleme samasugused inimesed. Soovin, et kõigil oleks võimalik võimetekohast sporti teha ja end hästi tunda." Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Heategevus aitab abivajajaid, aga ravib ka ühiskonda, ning annetamist võiks alustada juba kooliajal, arvab Jõhvist pärit Katrin Kuusemäe, vähiravifondi Kingitud Elu tegevjuht, kes juhatas Jõhvi gümnaasiumis sisse heategevuskuu.

Katrin Kuusemäe soovitas leida kõigepealt endale südamelähedane teema ja teha taustauuringut, millised heategevusorganisatsioonid selles valdkonnas tegutsevad − kokku on neid Eestis 1450.

«Heategevusorganisatsioonil on alati hea meel, kui keegi pöördub nende poole ja küsib: Kuidas ma saaksin olla kasulik? Mõnikord kutsutakse vabatahtlikuna annetusi koguma, aga kui keegi on tugev näiteks infotehnoloogias, saab aidata mõnda selle valdkonna probleemi lahendada. Võimalusi on igasuguseid.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles