/nginx/o/2019/01/16/11719780t1hd98e.jpg)
/nginx/o/2021/12/17/14265382t1h0c72.jpg)
Jahipasunate hüüdes lubasid jahimehed, et jõulupühade ajal on ka metsloomadel rahuaeg ja püssiga inimest nad siis kartma ei pea.
Eesti jahimeeste selts kuulutas Mäetaguse mõisas välja jahirahu
Jõulud on rahu aeg, olgu see siis rahu aeg ka metsloomadele, võttis jahirahu mõtte kokku Eesti jahimeeste seltsi president Margus Puust.
Jahimehed käivad jõulude ajal metsas ikka, aga püssi jätavad koju. Võtavad tihtipeale hoopis pere kaasa ja õunakoti näppu, et metsloomadele suupoolist viia ning lastele näidata, milline on metskitse ja milline põdra jälg.
Puusti sõnul on jõulurahu jahimeestele heaks tavaks saanud ja nad on sellest hakanud väga lugu pidama.
"See ei tulene seadusest, vaid on jahimeeste omavaheline kokkulepe ning paljud seltsid peavad jahirahu ka välja kuulutatud päevadest pikemalt," märkis Puust.
Voka jahtkond näiteks pidas läinud nädalavahetusel viimase põdrajahi ja otsustas, et sel aastal loomi rohkem ei küti.
Jahimehed said hästi hakkama
Jõulurahu väljakuulutamise järel on jahilmeestel tavaks üheskoos lõppeva aasta üle arutleda.
Margus Puust ütles jahimeeste kiituseks, et kuigi COVID on elu omajagu segamini löönud, on jahimehed oma sotsiaalsete kohustustega väga hästi hakkama saanud.
"Murekohad on ikka samad," viitas ta ennekõike sel aastal uuesti pead tõstnud seakatkule, mis Kiilis ka ühte seafarmi jõudis.
"Oleme metssigu küttides suutnud seafarme üsna hästi kaitsta, üle kahe aasta polnud neis ühtegi katkujuhtumit. Aga seakatk paistab olevat selline haigus, mis ikka tagasi tuleb, ja kui metssigade arvukus üles läheb, siis seda enam levib. Kutsungi täna jahimehi üles metssigu veel mitte hoidma, vaid piisavalt küttima, et meil ka tulevikus metssigu oleks."
Puust hindas edukaks jahimaade kasutusõiguse lubade pikendamise, millega viiendik jahiseltse on juba lõpusirgele jõudnud. Seltsid on maaomanikega suhelnud ja nendega lepingud sõlminud, luues nii head eeldused koostööks.
Jahisaaki tuleb rohkem väärtustada
Jahimeeste tänavuse aasta teemale "Jahikoda korda" tuli toeks maaeluministeerium, kes ulukite nülgimishoonete väljaehitamiseks PRIAst toetust võimaldas küsida.
Järgmise aasta teemaks kuulutas jahimeeste selts jahisaagi väärtustamise.
"Väärtustamine tähendab kõike, mida me ulukiga pärast tema tabamist teeme: kuidas temaga metsas käitume, kuidas teda soolestame, kuidas viime sinna, kus temast mingit toodet tehakse. Ka ulukiliha tuleb väärtustada, pole ju saladus, et see on oluliselt vitamiinirikkam ja tervislikum kui mõnigi teine liha," selgitas Margus Puust.
/nginx/o/2021/12/17/14265387t1h8d95.jpg)
Jahirahul on üsna pikk ajalugu
Jahimeeste jõulurahu traditsioon ulatub 1993. aastasse ja sestsaati on see igal jõulukuul välja kuulutatud Eesti eri paigas. Ida-Virumaale taheti jõuda juba eelmisel aastal, aga viiruse tõttu lükkus siiatulek aasta võrra edasi.
"Ida-Viru jahimeeste seltsile on ülioluline, et jahirahu seekord just meie maakonnas välja kuulutati," ütles seltsi tegevjuht Marko Vinni. "Meie mitmekultuurilises keskkonnas aitab selle sündmuse kohapeale toomine jahirahu olemust kindlasti palju paremini teadvustada."