Koroona massiline levik on ohustamas elutähtsaid teenuseid

Ida päästekeskus on seni suutnud oma töötajate seas viirusega nakatumise taset madalana hoida, kuid oht selle tõusuks on väga suur. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Terviseamet püüab üha suurema hulga koolide distantsõppele suunamisega pidurdada viimastel nädalatel väga kiireks muutunud koroonaviiruse levikut, mis võib ohustada elutähtsate teenuste osutamist.

Eelmise nädalaga suurenes Ida-Virumaal koroonasse haigestunute arv üle 140 protsendi. On olnud päevi, mil maakonda on lisandunud korraga üle 500 nakatunu. "Haigestunute arv aina kasvab ja kasvab. Näha on, et lagi pole meil veel kindlasti käes," ütles terviseameti ida regiooni osakonnajuhataja Marje Muusikus.

Laiaulatuslik nakatumine

"Kui sellise tempoga edasi läheme, siis see võib halvata tavapärast elu. Nakatumine on nii laiaulatuslik, et haiguse kulgu enam palju muuta ei saa, aga koolide distantsõppele suunamise mõte on tõmmata korrakski hoogu maha, et katkestada nakkusahelaid, et kõik ei oleks korraga haiged," ütles ta, pidades silmas, et kui hakkavad korraga nakatuma päästjad, politseinikud, teehooldajad, sotsiaaltöötajad ja paljude teiste elutähtsate teenuste osutajad, siis on oht, et see hakkab tõsiselt härima enamiku inimeste igapäevast elu.

Kui viiruse levik sellise tempoga edasi läheb, siis see võib halvata tavapärast elu.

Marje Muusikus

Muusikuse sõnul levib praegune viiruselaine põhiliselt koolide kaudu, kust see läheb kiiresti edasi peredesse. Üks tugevamini pihta saanud koole on praegu Jõhvi põhikool.

Eelmise neljapäeva seisuga oli 540 õpilasega koolis koroonaga nakatunud 82 õpilast ja 16 õpetajat. Viimased päevad on Muusikuse sõnul toonud seal aga veel kõvasti lisa. "Seal võib kiire ja massilise leviku põhjuseks olla, et kool asub asenduspinnal, kus koolipere on tavapärasest tihedamalt koos," ütles ta, lisades siiski, et nakatumise kiire tõus toimub ka Narva, Sillamäe ja Kohtla-Järve koolides, millest mitmed on terviseamet soovitanud samuti suunata distantsõppele.

Muusikuse sõnul levib praegu põhiliselt omikrontüvi, kuid on täheldatud ka deltatüve tunnuseid. Täpsemaks määratlemiseks on vaja teha detailsemaid uuringuid.

Suur koormus on kiirabil ja perearstidel

Ida päästekeskuse juht Ailar Holzmann, kes koordineerib ka maakonna kriisikomisjoni tegevust, tõdes, et enam kui 300st päästekeskuse töötajast on praegu nakatunud küll vaid 11, kuid suuremaks laineks tuleb valmis olla, sest oht on suur. "Päästekomandodes ei ole meil korraga üle nelja-viie inimese haigestunud olnud. Seal oleme asendamistega hakkama saanud," ütles ta, märkides, et päästekeskuses on aga ka töövaldkondi, nagu näiteks menetlejad või järelevalve tegijad, kus ongi üldse kaks või kolm inimest, ja seal on väga keeruline asendajaid leida.

Tema sõnul on seni suurematest probleemidest päästnud see, et üle 90 protsendi ida päästekeskuse töötajatest on vaktsineeritud. "See ei välista täielikult nakatumist, aga haigestumise korral põetakse siiski kergemalt," ütles ta.

Ida-Viru keskhaigla kommunikatsioonijuht Mihhail Tammearu sõnas, et haiglaravi vajavate koroonahaigete arv pole viimastel nädalatel tõusnud. See püsib 20-25 patsiendi tasemel.

Holzmanni sõnul paneb praegune laine aga väga suure koormuse kiirabile ja perearstisüsteemile. "Inimesed ei pääse enam sama lihtsalt, nagu on harjunud, vastuvõtule ja ka helistades on perearste ja pereõdesid raskem kätte saada. Esmatasandi meditsiinil on praegu tohutult palju tööd," ütles ta.