Põgenikke nägemata Narva nende abistamist arutama ei kiirusta

Ida prefekt Tarvo Kruup ja Narva linnapea Katri Raik kohtusid Eesti iseseisvuspäevale pühendatud pidulikul üritusel ning arutasid omavahel ka Ukraina põgenike teemat. Eesti Vabariigi aastapäevast sai ühtlasi Ukraina sõja alguspäev. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Narva linnapea Katri Raik märkis, et kuna esialgu ei ole piirilinnas põgenike liikumist märgata, siis ei tasu abistamise otsustega liigselt kiirustada. Narva linna kriisikomisjon arutab alles järgmise nädala keskpaiku, millist abi saab piirilinn põgenikele pakkuda ning milliste raskustega ta ise seejuures kokku võib puutuda.

Reedel arutas Raik seda teemat nii politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri juhi Tarvo Kruubi kui ka Narva linna Ukraina kaaslaskonna esindajaga.

Reede pärastlõunal pidi kogunema ka Virumaa regionaalne kriisikomisjon. Mingeid konkreetseid otsuseid neilt esialgu ei oodata.

"Minu isiklik seisukoht on, et nagu kõik teisedki Eesti linnad, peab ka Narva põgenikke vastu võtma, kui see vajalikuks osutub," sõnas Katri Raik. "Mõistagi peame me valmis olema," lisas ta.

Raik tunnistas, et ei oska esialgu öelda, kuidas konkreetselt Narva aidata saaks ning millist ajutist eluaset sundpõgenikele pakkuda võiks. "Võib-olla sobivad selleks koolide spordisaalid ja ehk ka sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse hoone [ühiselamu]."

Narva haigla 700 töötajast üheksa on Ukrainast kutsutud arstid. Haigla kommunikatsioonispetsialist Jevgenia Parv ütles Põhjarannikule, et võimalike põgenike abistamise küsimust ei ole nende haiglas esialgu tõstatatud.

"Need teemad on pigem köögis, mitte töö juures arutamiseks," sõnas Parv, tuletades meelde, et praegu on haiglas kõige pakilisem küsimus endiselt koroonapatsientide abistamine.