Sõjapõgenike aitamise kõrval tuleb tagada ka oma elanike kaitstus

Elanikke on kõige kindlam teavitada telefonisõnumiga, mobiilside levib isegi Estonia kaevanduse käikudes. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Omavalitsused teavad juba ammu, kuidas elanikud kriisiolukorras joogivett saavad ning kuidas neid ohust teavitada, võimalike varjumiskohtade järele pole aga seni vajadust olnud.

Kolm aastat tagasi leidsid riigikantselei juures tegutsenud eksperdid, et Eestisse eraldi varjendeid rajada oleks liiga kallis ja ohu korral oleks kõige mõistlikum kasutada juba olemasolevaid hooneid, tunneleid, keldreid ja maa-aluseid garaaže. Leiti sedagi, et sobilikumad neist võiks riik tulevikus ära märgistada ja inimesi tuleks õpetada varjumiskohta valima.

"Varjumisega pole Eesti riigis tegeletud," tõdes Ida regionaalse kriisikomisjoni juht Ailar Holzmann, et päästeamet sai alles selle aasta alguses ülesande anda omavalitsustele suunised, millise pilguga nood peaksid võimalikud varjumiskohad üle vaatama.