Venemaa kallaletung Ukrainale ning sellega kaasnevad tuhandete inimeste hukkumine ja kannatused, hoonete ja taristu hävimine, sõjapõgenikud ning pingetõus suhetes ka tema teiste naaberriikidega annavad selge sõnumi, et ka Eestis tuleb pöörata varasemast märksa rohkem tähelepanu kodanikukaitsele. Ehk sellele, mida on nimetatud ka tsiviilkaitseks.
JUHTKIRI ⟩ Kodanikukaitsest on põhjust rohkem rääkida
See ei ole paanika tekitamine, vaid kindlama turvatunde loomine ajal, mil ohud on suuremad kui varem.
Praegune olukord avab silmi päris palju, ütleb tänases Põhjarannikus Ida regionaalse kriisikomisjoni ja pikaajalise kogemusega Ida päästekeskuse juht Ailar Holzmann.
Sõdiv ja agressiivne riik, kes tapab vallutussõda pidades valimatult teise riigi inimesi, kujutab paratamatult ohtu ka teistele naabritele. Seda eriti siis, kui selle riigi juhtide otsused on muutunud täiesti mõistusevastasteks. Riske saab teatava piirini analüüsida ja ohte maandada, aga Putini pea sisse pole õnnestunud hästi suurt kellelgi näha.
Meil ei ole põhjust kahelda Eesti riigijuhtide sõnumites, et NATO riigina ei ole Eestil praegu otsest sõjalise kallaletungi ohtu. Kuid Ukrainas käiv sõda mõjutab meie igapäevast eluolu paratamatult ja võib põhjustada mitmesuguseid kriise. Näiteks jätkuvast seotusest Venemaa elektrienergiasüsteemiga võivad mõningatel puhkudel tekkida elektrivarustuse häired. Ei saa ka välistada end ummikusse ja isolatsiooni mängiva Venemaa endi põgenike tulva, kes panevad jooksu diktatuuri ja vaesuse eest.
Sellisteks olukordadeks tuleb valmistuda. Mõistlik on järgida ka päästeameti ja teiste riigiasutuste soovitusi.