Putinistide ja vaenuõhutajate tõttu Ida-Virumaale eriti põgenikke ei suunata

Ida prefekt Tarvo Kruup ütleb, et praeguses olukorras suhtub politsei igasugustesse ukrainlasi halvustavatesse kuulujuttudesse tõsiselt, sest osa neist võib tõlgendada vaenu õhutamisena. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisel on riik lähtunud eeldusest, et Ida-Virumaal elab rohkem kui mujal Venemaa agressiooni ja Putini tegevust heaks kiitvaid inimesi, mistõttu püütakse siia praegu võimalikult vähe ukrainlasi saata, et ära hoida võimalikke konflikte.

"Putini Venemaa agressioon Ukraina vastu on tinginud peamiselt Ida-Virumaal olukorra, kus sotsiaalmeedia, aga ka tänavad on täis vaenu ukrainlaste vastu, ja see on fakt," sõnas Ida prefekt Tarvo Kruup. Politsei on viimastel nädalatel pidanud kontrollima palju kuulujutte, kus räägitakse ukrainlaste väidetavatest korrarikkumistest Ida-Virumaal, kuid mitte ükski lugu pole siiani kinnitust leidnud. "Aga need on väga koledad."

Dokumente väljastatakse ka puhkepäevadel

Selleks, et sõjapõgenikud saaksid Eestis eluga edasi minna, tuleb neil taotleda ajutist kaitset, mis annab neile samasugused õigused, nagu on Eesti elanikel. "Algul lootsime, et kui inimene saab turvalisse keskkonda, siis ta kohe ei tõtta meie juurde ajutist kaitset taotlema, kuid huvi selle vastu kerkis väga kiiresti," ütles prefekt, kelle sõnul jooksis nende broneerimissüsteem kiirelt täis. Seetõttu töötatakse ukrainlastele dokumentide väljastamisel tööpäevadel kella 20ni õhtul ning ka puhkepäevadel kella 9-16. Lääne-Virumaal on selleks tehtud neli uut töökohta, Ida-Virumaal kolm. Praeguseks on Ida-Virumaal ajutise kaitse saanud Ukraina põgenikke 117.