Peaminister Kaja Kallas: julgeolekukriisis on põhiline mure, kuidas me omavahel läbi saame

Vabariigi valitsus Narvas.mp4 Foto: Pilt videost

Peaminister Kaja Kallase hinnangul on praeguses julgeolekukriisis üheks põhiliseks küsimuseks, kuidas inimesed Eestis omavahel läbi saavad.

Kallas ütles teisipäeval Narvas, et praegune valitsus tegi oma esimese väljasõiduistungi Ida-Virumaale, kuna praegu on suur julgeolekukriis, mis on seotud Venemaaga, mis piirneb Ida-Virumaaga.  

"Otsest sõjalist ohtu meile  ei ole, aga meie peamine mure on sisejulgeolek, ehk kuidas me kõik omavahel läbi saame," ütles Kaja Kallas Vaba Lava Narva teatrikeskuses toimunud pressikonverentsil.

Peaministri sõnul on julgeolek meil ühine. "Ma arvan, et kui ükskõik, millise Eesti inimese käest küsida, siis mitte keegi ei soovi sõda oma koju," lisades, et valitsus teeb kõik, et nii ka jääks.  

Peaminister märkis, et lisaks otsesele sõjategevusele Ukrainas toimub ka hübriidsõda. "Need sõjapõgenikud, kes Eestisse tulevad on ju Ukraina sõja ohvrid. Me peame vaatama, et saame neid aidata ja samal ajal ei tekiks meil sisejulgeolekus kuidagi täiendavaid muresid," ütles ta lisades, et sõjapõgenikud Ukrainast ei ole meie vaenlased, vaid  inimesed, keda me peame aitama. 

Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisel on riik seni lähtunud eeldusest, et Ida-Virumaal elab rohkem kui mujal Venemaa agressiooni ja Putini tegevust heaks kiitvaid inimesi, mistõttu püütakse siia praegu võimalikult vähe ukrainlasi saata, et ära hoida võimalikke konflikte.

"Putini Venemaa agressioon Ukraina vastu on tinginud peamiselt Ida-Virumaal olukorra, kus sotsiaalmeedia, aga ka tänavad on täis vaenu ukrainlaste vastu, ja see on fakt," rääkis Ida prefekt Tarvo Kruup eelmise nädala lõpus Põhjarannikule.

Esmaspäevase seisuga on Kallase sõnul Eestisse tulnud üle 21 tuhande sõjapõgeniku, nendest 45 protsenti on naised, 38 protsenti lapsed ja 17 protsenti mehed. See on üle ühe protsendi Eesti elanikkonnast.

"Saame kõik aru, et see on ühiskonnale suur väljakutse erinevates valdkondades," tõdes peaminister ja lisas, et kui vaadata sõjategevust Ukrainas, siis tuleks arvestada, et need inimesed ei jää siia paariks kuuks, vaid pikemaks ajaks. Lastele on vaja võimaldada õppimisvõimalused ja  täiskasvanutele töökohad, põgenikele tuleb tagada avalikud teenused.

Kaja Kallase sõnul peab põgenike aitamine olema nii kohalikule omavalitsusele kui ka elanikkonnale jõukohane. "Tegeleme ka sellega, et saada Europast tuge, et põgenikega toime tulla," kinnitas ta. 

Peaminister ütles, et kohtus esmaspäeval mitmete Venemaaga seotud Ida-Virumaa ettevõtete juhtidega, kes mures sanktsioonidega kaasnevate mõjude pärast. "Üldiselt oli arusaam, et Venemaa ei ole usaldusväärne partner ja tuleb leida uued ärimudelid," ütles Kallas märkides, et samal ajal  tuleb hoolitseda, et inimestele oleksid kindlustatud töökohad - kui ühed kaovad, siis tuleksid teised asemele. "Positiivne on, et Ida-Virumaa meelsus on hästi ettevõtlussõbralik, uued ettevõtmised ja töökohad on oodatud."  

Valitsuse pressikonverentsil rääkis riigihalduse minister Jaak Aab Kukruse-Haljala vahelise uue maanteelõigu rajamise eriplaneeringu algatamisest, haridus- ja teadusminister Liina Kersna Kohtla-Järve ja Narva koolimajade ehitamiseks lisaraha eraldamisest ja Kohtla-Järve Järve kooli riigistamisest ning siseminister Kristjan Jaani sõjapõgenike tsentraalse vastuvõtukeskuse avamisest Pärnus.