Prügi metsa viimises hoiavad idavirulased kindlalt esikohta (1)
8. aprill 2022, 23:44
Riigimetsast kokku korjatud prügi koguste poolest püsib Ida-Virumaa endiselt esirinnas: mullused 51 tonni moodustasid kolmandiku kogu Eestis kogutust.
Kui Harjumaa, kellega meie maakond vaheldumisi 1.-2. kohta jagab, juurde liita, siis tuleb kokku 92 tonni, mis on rohkem kui pool üldse kogutud 152 tonnist.
Aasta varem oli prügi metsas üldse kõvasti rohkem ja ainuüksi Ida-Virumaal koristati seda riigimetsast 101 tonni.
See oligi rekordaasta, ütles Ida-Virumaa metsaülem Alar Süda, et 50−60−70tonnised aastad on siin kandis üsna tavalised. Ja et meie metsade prügirohkus teiste maakondadega võrreldes on loogiline: palju linnu ja arvukalt aiandusühistuid, kust ülearune kraam tihtipeale metsa viiakse.
Metsa viia on odav ja mugav
Riigimetsast ära veetud prügi kogus oleneb suuresti sellest, kui palju riigimetsa majandamise keskus (RMK) ühel või teisel aastal riigilt haldamiseks maid juurde saab ja kui palju neil ületulnud maadel prügi on, rääkis RMK peametsaülem Andres Sepp. Sellistelt maadelt pole ju aastakümneid prügi koristatud, küll aga, olenevalt asukohast, seda sinna juurde viidud.
Kõige rohkem on tema sõnul metsas ehitusprahti ja kõike seda, mis inimestel majapidamistes üle jääb ja mille äraandmise eest jäätmejaamas raha küsitakse. Ehk siis odavam on viia metsa kui jäätmejaama.
"Seda ma pole küll osanud välja mõelda, miks rehve metsa alla visatakse − neid võetakse ometi tasuta vastu," märkis Sepp.
Tegelikult peaks igat liiki jäätmete äraandmine inimestele palju mugavam olema, leiab ta. Nii et ei peaks prügikoormaga ühest jäätmejaamast teise sõitma ja otsima, kus mida vastu võetakse.
"Üldiselt jääb metsast kogutud tonne aastatega ikka vähemaks," on Sepp lootusrikas. Mööndes, et kogu elukalliduse taustal võib asi tegelikult hullemaks minna, sest kui kõik läheb kallimaks, on prügi viimane asi, mille eest raha välja tahetakse anda. Samas jääb ehitus- ja remondijäätmeid ilmselt vähemaks, kui materjalide hindu vaadata.
RMK jäätmefirmadest lepingupartnerid pole seni veel hinna tõstmist küsinud.
Uus prügifirma alles kohanes
Ida-Virumaal riigimetsas kuus aastat prügi koristanud ASi Ragn-Sells vahetas mullu välja hankel odavamat hinda pakkunud AS Keskkonnateenused.
Alar Süda tunnistas, et koostöö algas pisut konarlikult ja mõned asjad jäid venima. Aasta lõpuks oleks hakkama saadud küll, kui lumi poleks segama tulnud. Nüüd jäid mõned väiksemad sabad − peamiselt järelkoristus − kevadet ootama.
"Meie prügikogused pole teiste maakondadega võrreldavad. Pinnad, mida tuleb koristada, on suuremad − see nõuab uuelt tegijalt harjumist."
Põhjustega peab tegelema omavalitsus
Ida-Virumaa metskonnas jõuab kõige rohkem prügi metsa alla ja teede äärde aiandusühistutest. Näiteks Oru aiandusühistu naabrusest viidi eelmisel aastal ära umbes 33 tonni prügi. Tõsi, see oli sinna kogunenud kümnete aastate jooksul. Ühest küljest risustavad metsa aiandusühistud, kus enamikul katastriüksustel ametlikult omanikku polegi (seega pole ka kohustust prügiveoga liituda), teisest küljest Oru asula. Ühistutest asulani viiv metsarada kulgeb Süda sõnul prügikuhjade vahel ja selle ääres on palju puruks pekstud klaasi.
Mõni aasta tagasi pakkus Süda ühe aiandusühistu tollasele esimehele, et RMK viib neile tasuta suure konteineri kohale, korjaku ühistu inimesed prügi sinna kokku. Plaan jäi katki, sest vaid kolm pensionäri olid valmis käed külge panema.
"Meie tegeleme tagajärgedega, koristame prügi. Põhjustega, miks prügi metsa jõuab, peavad tegelema omavalitsused," ütles Süda.
Oru aiandusühistud asuvad Toila vallas, Oru linnaosa on Kohtla-Järve osa.
Sel aastal on plaanis koristada Narva-Jõesuu linna territooriumil asuva Viivikonna ümbrust, sealgi on mitteametlikud aiandusühistud ja kümneid tonne prügi.
Puhkealadel peetakse eraldi arvestust
RMK puhkealadelt kogutav prügi firma üldarvestuses ei kajastu.
"583 kanti viisime ära, umbes sama palju kui eelnenud aastal," ütles RMK külastuskorraldusosakonna Ida-Virumaa külastusala juht Heinar Juuse.
"Sortiment" pole tema sõnul aastatega eriti muutunud, domineerivad ikka ehitusmaterjalid ja koristusjäätmed ehk kõik see, mis maja või kuurialust koristades üle jääb. Päris palju visatakse niimoodi ära mööblit, eriti diivaneid ja voodeid, mis kütteks ei kõlba. Leidub kodumasinaid ja mõnel puhul ka autode lammutusjääke.
"Vahest kümne kandi ringis oleme ise otse prügimäele viinud. Peamiselt paneme selle, mis konteinerite ümber või metsa all laiali vedeleb, ikka konteinerisse. Kui ei mahu, paneme Kauksis hoiule ja ootame, kuni konteiner tühjaks tehakse," kirjeldas Juuse.
Juusel kulus mullu prügiveole 10 530 eurot.
RMK maksis 152 prügitonni koristamise eest 79 000 eurot.