Lüganuse kirikumõisa kodustanud noor pere võitleb kooli eest (1)
9. aprill 2022, 16:07
Kärt ja Rando Riives ei taha leppida sellega, et 328 aastat tagasi alanud hariduselu Lüganusel katkeb. Noor pere on valmis Lüganuse kooli säilimise nimel koos kogukonnaga nii kohtusse minema kui ka erakooli asutama.
"Fakt on see, et kool läheb edasi ühel või teisel kujul. Ükskõik, kuidas vald otsustab," ütlesid Kärt ja Rando eelmisel teisipäeval veendunult.
Päev hiljem seisavad nad plakatitega Kiviõli kunstide kooli ees − seal koguneb Lüganuse vallavolikogu, kes teeb otsuse rahapuuduses Lüganuse kool kinni panna. Kooli eelarves jätkub raha heal juhul suve lõpuni. Aga see pole ainus põhjus: viis kooli on vallale liiga suurem koorem.
Kärt ja Rando, nagu mitmed teisedki kogukonna liikmed, usuvad, et kooli sulgemine annab surmahoobi mitte üksnes Lüganuse hariduselule, vaid terve paikkonna tulevikule. Ja kogukonna nurgakivi kadumisega ei taha nad kuidagi leppida.
"Otsust kohtusse minna veel ei ole. Kuulasime kolmapäeval lastevanemate koosolekul, mida see endaga kaasa tooks ja kes oleks valmis kaasa tulema. Kolmapäeval saame lastevanematega uuesti kokku − järgmise nädala jooksul tuleb otsus ära teha," räägib Kärt.
Püüavad võita lisaaega
Riivesed ise pooldavad kohtuteed.
"Tänaseks on selge, et kõik Lüganuse kooli lapsed ei mahu Maidla kooli ja vähemalt pooled peavad minema kas Kiviõlisse või veel kaugemale. Ma ei kolinud Lüganusele elama selleks, et oma lapsi Kiviõli kooli panna. See on kõige hullem asi, mis üldse juhtuda saab: kolida maale elama ja panna oma lapsed linnakooli!"
Sixten käib praegu teises ja Miia viiendas klassis. Vanemad soovivad neile väikest maakooli ja eestikeelset õpikeskkonda. "Kiviõli 1. keskkoolis on 320 õpilast, neist 98 vene kodukeelega. Ja tulevikuvisioon on, nagu abivallavanem Arno Rossman ütles, et Kiviõlisse jääb üks kool: eesti ja vene kool lähevad kokku. Me ei taha seda!"
Kui lastevanemad otsustavad kohtusse pöörduda, siis selleks, et saada esialgset õiguskaitset ehk võita lisaaega uute lahenduste leidmiseks. Ühe lootusena hellitab kogukond, et riik võtab Lüganuse kooli enda tiiva alla. Nagu haridus- ja teadusministeerium otsustas äsja Kohtla-Järve Järve kooli puhul.
Teine võimalus on, et lastevanemad panevad seljad kokku ja asutavad erakooli.
"Arutasime koosolekul ka erakooli küsimust − oleme kaasanud eksperdid, kes meid selle teemaga aitavad. Erakooli asja tuleb ajada juba koos kohtuga, sest meil ei tohi jääda sisse aastane auk. Et paneme lapsed üheks aastaks Kiviõli kooli ja siis toome tagasi. See ei tööta. Esialgset õiguskaitset on vaja selleks, et aasta kaduma ei läheks," selgitab Kärt.
Erakooli uuest õppeaastast enam avada ei jõua. "Sel juhul oleks pidanud olema dokumendid saadetud 31. märtsiks. Volikogu tegi otsuse 30. märtsil."
Valmis käised üles käärima
Lüganuse kooli võimalik sulgemine on hoidnud sealset kogukonda pinges mitu aastat. Kui sel talvel oht taas päevakorda tõusis, hakkasid Riivesed meisterdama Lüganuse kooli logoga lõikelaudu ja neid kooli päästmiseks müüma.
"Otsustasime Randoga, et meie ei jää suu ammuli pealt vaatama ja ootama, mis nüüd edasi saab, vaid laseme käiku oma töökad käekesed," meenutab Kärt ja lisab, et Lüganuse kooli toetajaid leidus üle Eesti.
Nüüd on nad valmis käised üles käärima ja erakooli loomise nimel tööd tegema.
"Kui koosolekul küsiti, kes on nõus tulema tiimi, olid paljud lastevanemad skeptilised: mis mõttes me seda ise teeme? Millal ja mille eest? Võib-olla me Randoga oleme teistsugused inimesed, aga nii ei saa, et istud ja ootad, et keegi teine teeks. Mitte midagi ei juhtu, kui keegi mitte midagi ei tee. Mina näen, et see tuleb äge kool, terve kogukond panustab sinna ning kool ja kodu on nagu üks pere," unistab Kärt.
Kohalikel on Lüganuse koolimajas raske ette kujutada midagi muud kui haridustemplit. On ju see väärikas hoone ehitatud kohalike inimeste kätetööna just hariduse andmiseks. 1926. aastal valminud hoone oli omal ajal kõige ilusam ning moodsam koolimaja Virumaal.
Kogukond näeb, et koolimaja võimsate paekiviseinte vahele võiks koondada ka noortemaja, eakate päevakeskuse, raamatukogu, külaseltsi ruumi, rahvamaja ja teisi avalikke teenuseid, mis jagunevad praegu eri majade vahel. Nii saaks kooli kompleksi aktiivsemalt kasutusse võtta ning kulusid tasa teenima panna.
Uustulnukatena kogukonna alustalaks
Kärt ja Rando seisavad suure kirega oma kogukonna eest, aga kummagi juured pole tegelikult Lüganuselt: Kärt on pärit Vokast ja Rando Jõhvist. Oma ühise kodu rajasid nad kaheksa aasta eest Lüganusele seetõttu, et leidsid sealt kõige odavama maja. Hind oli määrava tähtsusega, sest pere soovis maja osta ilma laenuta.
Lüganusele kolides panid Kärt ja Rando silma peale kirikumõisale, mis oli aastaid müügis olnud, aga millele hammas kohe peale ei hakanud. Ajapikku tegid noored korda esimese maja. Aga hing kiskus ikka kirikumõisa. Kui renoveeritud kodule ühe päevaga ostja leiti, oli see selge märk: kirikumõis on neile määratud.
"Kui sa astud siia hoovi, siis midagi juhtub. Ma ei oska seda seletada, aga nagu mingi kergus oleks sees. Ühest küljest oled nagu külas, aga keegi ei tea, et sa siin oled. Kohalikud noored on koolis rääkinud, et nad isegi ei teadnud, et kiriku juures maja on. See tundus õige koht," räägib Kärt.
Kirikumõisas jookseb perel neljas aasta. 15 aastat tühjana seisnud pastoraadi peahoones ootas uut pererahvast ees prügimägi. Nüüdseks on muinsuskaitsealune pika ajalooga maja tuba toa haaval korda saanud.
Alguses seadis pere end sisse rohkem kui viiesaja ruutmeetri suurusesse peahoonesse. Tookord elas kodus kuus last: neist neli on Kärdil ja Randol kahepeale ning kaks lapsendatud.
Nüüd, kui vanematega on jäänud koos elama kaks väiksemat last, on pere oma tarbeks kodustanud endise talli. Tänu varem tehtud ohtratele aknaaukudele on kõrvalhoones rohkem valgust ja kunagisel muldpõrandal saab nüüd nautida põrandakütte mõnusid.
Kirikumõisa peahoone on aga täielikult külastajate päralt: seal on avatud majutusasutus B&B Rando ja Kärdi Juures. Vana maja vaim pole remondiga hävitatud ja midagi tavalist seal eest ei leia.
"Õde küsis, kuidas mul ei ole piinlik seal ööbimise eest raha küsida," naerab Kärt mööda kriiksuvaid põrandalaudu astudes ja maja tuuri tehes. "Õnneks on inimesi, kes hindavad samamoodi vana ja on nõus selle eest maksma."
Olgu näiteks toodud ühe turisti tagasiside: "See õhkkond ja detailirohkus, mis on taastatud kirikumõisas, on lihtsalt fantastiline! Tõesti on tunne, et oledki Kärdi ja Rando juures."
Broneerimiskeskkonna booking.com kasutajad on andnud kirikumõisa majutusele erakordselt kõrge hinde − 9,9. Külastajad kiidavad, et maja on ise vaatamisväärsus ning pererahvas väga sõbralik ja abivalmis. Ja Kärdi pannkooke kiidab seal rohkem kui üks.
Esimesed peatujad olid Ukraina töömehed, kes sõitsid hoovi enne, kui Riivesed jõudsid oma majutusasutuse broneerimissüsteemi üles panna.
Ukrainlased peatusid piisavalt pikka aega, et nende jäetud raha eest sai renoveerida terve sauna. Aga rahast üksi ei piisa: üks maja teise järel korda teha on võimalik siis, kui naine on kuldsete mõtete ja mees kuldsete kätega. Rando on juba harjunud, et naise meel võib olla muutlik. Kui Kärt ütleb, et köök tuleb teise ruumi kolida, siis naise tahtmine saagu!
Läbi ja lõhki maainimesed
Rando on saanud kodustele ehitustöödele pühenduda, sest viisteist aastat tegutsenud elektrifirmas sujuvad juba asjad ka ilma omaniku pideva kohaloluta: paberimajandust saab ka kodus ajada ja töökäske telefoni teel jagada.
Kärt tegutseb küll mitmel rindel − annab Lüganuse koolis käsitöötunde, töötab noortekeskuses ja pastoraadis −, aga aega ja energiat jääb sellekski, et suurt majapidamist käigus hoida. Praegu vajavad hoolt talled. Peagi lähevad inkubaatorisse munad, et panna alus uuele kanakarjale − eelmised viis rebane talvel minema.
Ja kui lapsena vihkas Kärt südamest aiatöid, siis nüüd on temast saanud kirglik rohenäpp. "Kõik aknalauad ja kapipealsed on taimehakatisi täis − õue enam varsti ei näe," naerab kirikumõisa perenaine.
Kärt ja Rando on läbi ja lõhki maainimesed. Ja seda usku, et maal peab olema kool.