Amet: Ida-Virumaal ei ole Ukraina põgenike majutamisega tõrkeid

Sillamäele on tulnud umbes 70 Ukraina sõjapõgenikku. Sillamäe linnavalitsusel pagulastele vabu kortereid pakkuda ei ole. Need, mis on, pole elamiskõlblikud. Hädasolijatele pakutakse majutust kutseõppekeskuse ühiselamus. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kui mitmed Ida-Virumaa omavalitsused on öelnud, et neil ei ole võimalusi Ukraina pagulaste majutamiseks, siis otseselt selle probleemi lahendamisega tegelev sotsiaalkindlustusamet kinnitab, et pagulastele elamispinna leidmine edeneb sujuvalt.

Eilse seisuga oli politsei- ja piirivalveameti andmetel Ida-Virumaale saabunud 711 Ukrainast pärit sõjapõgenikku. Kuigi esialgu on neile pakutud ulualust riigi kulul, peavad nad edaspidi endale ise elamispinna leidma.

Kodudesse pagulasi ei suunata

"Asjad toimivad nii, nagu peavad, ning inimeste paigutamisel ei näe ma praegu mingeid tõrkeid," sõnas sotsiaalkindlustusameti nõustamistalituse ida piirkonna juht ja politsei ühendstaabi sotsiaalteenuste grupi juht Heli Ferschel.

Tema sõnul olid inimesed kriisi algul väga aktiivsed pakkuma põgenikele ulualust oma kodus. Aga need pakkumised lükati kohe kõrvale, eeldades, et võõraste inimeste võtmine oma perega ühe katuse alla võib olla seotud konfliktiriskidega.

Kui keegi pakub oma korterit üürida, siis vaatab sotsiaalkindlustusameti esindaja tingimused üle ja kui need sobivad, siis sõlmitakse leping ja inimene saab sinna majutuda.

Praegu on avatud ka portaali kinnisvara24.ee Ukraina liides, kuhu kõik inimesed, kes on huvitatud oma korteri pakkumisest piirkonnas, saavad info panna.

Kui Ukraina põgenik on saanud Eestis ajutise kaitse, laienevad temale samad õigused, mis Eesti alalistele elanikele. See tähendab, et riik enam ka tasuta elamist ei paku. "Sellisel juhul laienevad inimesele kõik riigi ja kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenuste ja toetuste saamise õigused ning samamoodi nagu tavaline Eesti inimene korraldab ta oma elu sõltuvalt enda võimalustest," sõnas Ferschel. Ta lisas, et inimesi, kes praegu on riigipoolsel lühiajalisel majutusel, aidatakse elamispinna leidmisel.

Ukraina sõja algul tegid ka paljud omavalitsused oma ettevõtetele ja elanikele üleskutseid anda teada, kellel on võimalik majutust pakkuda. "Neid andmeid me oleme kasutanud ja ka omavalitsused ise kasutavad, kui nende poole pöördub Ukraina inimene, kes on näiteks tulnud oma sugulaste või tuttavate juurde sinna omavalitsusse," lausus Ferschel.

Sõjapõgenikele avati kinnisvaraportaal

Sotsiaalkindlustusamet avas koostöös Kinnisvara 24ga kinnisvaraportaali, kuhu koondatakse elamispindasid, mida inimesed pakuvad just nimelt Ukraina sõjapõgenikele. Abipakkumise saab sisestada aadressil www.kinnisvara24.ee/ukraini/abi.

Hädaolukorra lahendamise ühendstaabi sotsiaalkaitsegrupi esindaja Evelyn Kaasik ütles, et vajadus sellise keskkonna järele tekkis seetõttu, et mõned nädalad tagasi otsiti aktiivselt lahendusi, kuidas abistada lühiajalisel majutusel olevaid inimesi võimalikult kiiresti ja turvaliselt. "Paljud Eesti inimesed on avanud oma südame ja koduuksed Ukraina sõjapõgenikele ning tuhandeid kinnisvarapakkumisi on tulnud nii Pagulasabile kui ka sotsiaalkindlustusametile. Seni on majutuspakkumisi vahendatud sotsiaalkindlustusameti ja Pagulasabi eestvedamisel lühiajalistes majutuskohtades ja Pagulasabi kontoris. Nüüd aga oleme kõikide abipakkujatega ühendust võtnud ja edasi andnud palve, et kui inimestel on jätkuv soov sõjapõgenikke aidata, siis saavad nad oma pakkumise sisestada valminud keskkonda," rääkis Kaasik.

Omavalitsustel kortereid pole

Mitmed Ida-Viru omavalitsusjuhid, kellega Põhjarannik on sel teemal rääkinud, on öelnud, et neil vabu elamiskõlblikke kortereid pole. Näiteks Kohtla-Järvel on küll 70 linnale kuuluvat korterit, kuid need on nii halvas seisus, et pagulastele neid pakkuda ei saa.

Ka Sillamäe linnapea Tõnis Kalberg nentis, et vabad korterid linnas on elamiskõlbmatus seisus, sotsiaalkorteritele on aga linnas kogu aeg järjekord. Ajutise lahendusena on leitud võimalus pakkuda neile pagulastele, kes on esialgu tulnud linna oma sugulaste või tuttavate juurde, majutust kutsehariduskeskuse ühiselamus.

Jõhvi abivallavanem Arvo Aller nentis samuti, et vabu sotsiaalkortereid neil pagulastele pakkuda pole, muud elamispinda samuti mitte.

Ettevõtja Priit Orav, kes peab Sillamäel mitut külaliskorterit, on ühe andnud Ukraina põgenike käsutusse. Kuigi korterid on mõeldud lühiajalisteks üüripindadeks, pole ta põgenikelt üüri küsinud, ainult kommunaalkulud peavad nad ise katma. Korteris elab eakas naine oma täiskasvanud tütrega. Nad tulid Sillamäele, kus neil olid ees sugulased. "Kõik on siiani väga hästi," kinnitas ta, et mingeid probleeme elanikega tekkinud pole.

Heli Ferscheli sõnul pole ta kokku puutunud olukordadega, kus just Ukraina põgenikele keeldutaks elamispinda üürimast.

"Mingil hetkel oli Ida-Virumaa kinnisvaraturul saadaval 148 vaba korterit. Ma ei näe põhjust, miks Ukraina inimene ei võiks saada oma sissetuleku eest üürida endale siin korterit. Minul pole olnud kogemust, et ei soovita Ukraina inimesele korterit üürida. Ma arvan, et meie piirkonnas sellist kultuurierinevuste probleemi pole," lausus ta.