Ukraina sõjapõgenikud ja tööandjad esialgu alles kompavad üksteist

Möödunud nädalast politsei- ja piirivalveameti Jõhvi teeninduses tööle asunud Kateryna põgenes sõjakoleduste eest oma kolme lapsega Eestisse märtsi alguses. Tema abikaasa jäi Ukrainasse sõdima. Foto: Politsei- ja piirivalveamet

Üha rohkem Ukrainast Ida-Virumaale saabunud sõjapõgenikke võtab end töötukassas arvele ja otsib võimalike tööandjatega kontakti. Mõned on juba ka ise töö leidnud.

Viru Keemia Grupp sõlmib tuleval nädalal töölepingu ukrainlannast tehnoloogiga, kel olemas nii nõutav haridus kui töökogemus keemiatööstuses.

"Oleme kõik oma tööpakkumised töötukassale teada andnud, alati on neis ka vajalik haridus märgitud," rääkis VKG suhtekorraldusjuht Irina Bojenko, et ettevõtte töö on niivõrd spetsiifiline ja ilma selleta ei saa.

Töökuulutuste peale on Bojenko sõnul ühendust võtnud 15−20 inimest, aga paraku pole neil nõutavat haridust olnud, välja arvatud seesama üks, kes nüüd tööle võetakse.

Kaks ukrainlannat leidsid töö politsei- ja piirivalveametis

* Narva teeninduses aprilli alguses tööle asunud Liudmyla aitab siia saabuvatel kaasmaalastel broneeringuid teha, digikioski kasutada ja ankeete täita. Klienditeenindaja töö on talle tuttav, sest viimased kuus aastat töötas ta selles ametis Ukraina pensionifondi teenindusosakonnas.

* Jõhvi teeninduses on siia saabunud kaasmaalastele juba teist nädalat abiks Kateryna, kes töötas varem Ukraina politseis ja tegeles igapäevaselt statistilise analüüsiga.

Sihtasutus Alutagusemaa tahab suveks tööle võtta abikoka ja kohviku teenindaja ning mõlemad maikuu jooksul välja koolitada.

"Eesti keelt muidugi kuu ajaga selgeks ei õpeta, aga oleme juba mõelnud, kuidas nad keelt oskamata võiksid hakkama saada − näiteks menüüs saab toitude ette kirjutada numbrid, mille järgi tellida," rääkis Alutagusemaa juhatuse liige Signe Roost.

Kui teenindaja saab tööd ainult hooajaliselt, siis abikokaga pole välistatud pikemgi tööleping.

Roosti sõnul oleks väga vaja ka inimest randa koristama, aga naisterahvale on see töö liiga raske.

Aidata tahavad paljud

Alutaguse hoolekeskus oli veel paar aastat tagasi keset koroonakriisi hädas töötajate puudusega. Nüüd tõdeb hoolekeskuse juht Kristiina Ets, et võtaks hea meelega mõne põgeniku tööle − näiteks koristajaks või köögitööliseks −, aga ühtegi vaba kohta ei ole.

"Minuga on ühendust võtnud mitme meie valda sugulaste juurde tulnud põgenike omaksed, et tööd küsida. Pakkuda pole praegu küll midagi, aga nende kontaktid on meil olemas ja kui mõni koht peaks vabanema, anname neile kindlasti teada," ütles Ets.

Õpetajaharidusega põgenikest annab töötukassa teada maakonna haridusklastrile, kes nende kontakte omakorda koolidele ja lasteaedadele vahendab.

"Ega neid eriti palju ole − neli-viis inimest ehk," ütles haridusklastri juht Kerda Eiert, et lisaks ukrainlastele on õpetajaid ka Venemaalt tulnute seas.

"Näiteks otsib tööd üks füüsika- ja matemaatikaõpetaja. Kõlab nagu taeva kingitus, eks ole − koolides on neist terav puudus. Aga kui ta ikka üldse eesti keelt ei oska, siis saab ainult kool ise otsustada, kas ja kuidas teda on võimalik rakendada."

Erialane töö eeldab keeleoskust

Ida prefektuuri andmetel oli eilse seisuga Ida-Virumaale saabunud 711 sõjapõgenikku, neist 370 naist, 279 last ja 62 meest.

Töötukassas oli neljapäeva õhtuks end arvele võtnud 238 põgenikku.

"Kõige rohkem on klienditeenindajaid, aga on ka üheksa meedikut ja mõned töötervishoiu valdkonna inimesed, on õpetajaid..." loetles töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk.

Haridustase ulatub tema sõnul põhiharidusest (viis inimest) doktorikraadini (üks inimene).

Teelahk ei tea, et keegi juba töötukassa vahendusel tööle oleks asunud, küll aga on ta kuulnud, et mõni inimene on tööandajaga otse suheldes ise töö leidnud.

"Eks nad muidugi soovivad erialast tööd − või siis vähemalt midagi niisugust, et selle poole liikuda. Sellest saavad kõik aru, et eesti keelt oskamata kohe oma erialale ei saa. Alustamegi juba 12. aprillil ukrainlastele suunatud keeleõppega, Narvas on end kirja pannud kümme, Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonna koolitusele paarkümmend inimest."

12. aprillil toimub Jõhvis ka mitme asjaomase ametkonna eestvõttel tööandjatele mõeldud infopäev, kus jagatakse teavet, kuidas sõjapõgenikke tööle värvata.

Kevadel tööturg elavneb

Teelahk lubas, et lähiajal tulevad ka värbamiskampaaniad: kohale kutsutakse paar tööandjat ja töötukassas arvel olevad inimesed, kes neile sobida võiksid.

"Mitte ainult ukrainlased, vaid ikka kõik meie kliendid," täpsustas ta.

Tööpakkumisi tuleb viimasel ajal rohkem, aga see on kevadeti tavaline.

"Ega keegi põgenikele uusi töökohti looma hakka, aga loodetavasti tuleb tööturule selliseid ettevõtteid, kes pole varem endale vajalikku töötajat leidnud ja nüüd tööturu elavnedes uuesti proovivad," arvas Teelahk.

Kindlasti on praegu hea võimalus uusi inimesi leida majutus- ja teenindussektoril, kust paljud töötajad koroona-aastatel mujale tööle läksid.