Peipsi põhjarannikule on kavas ehitada spaahotell
20. aprill 2022, 15:53
Uusküla spaahotell, mis pakuks sauna- ja veemõnusid, hoolitsusi ning sportimisvõimalusi, tooks Peipsi põhjarannikule turiste aasta ringi. Tulevase hotellikompleksi ilme sai paika arhitektuurivõistlusega.
"Selle spaa suurim väärtus on asukoht ja loodus, millele arhitektuur ja maastikuarhitektuur oma alalhoidliku panuse annavad," kirjeldasid võidutöö "Kaheksa" autorid, kelle ülesanne oli paigutada tulevane hotellikompleks suuresti kunagise Sillamäe tehase puhkebaasi territooriumile.
"Kuu arhitektide, Kino maastikuarhitektide ja Pinki sisearhitektide ühistiimi lahendus mitte ainult ei arvestanud ümbritseva looduse ja Peipsi-äärsete metsade iluga. See andis ka väga täpsed juhised, kuidas hoonet ümbritsevasse loodusesse istutada nõnda, et spaakompleks pakuks külastajatele täiesti omalaadse ning väga naturaalse kogemuse," kommenteeris arhitektuurivõistluse läbiviija, arhitekt Tiit Sild.
"Arhitektide, maastikuarhitektide ja sisearhitektide ühine panus tõi neile võidu. Suur hulk tööd seisab ees, aga ootan juba põnevil, millal uus spaakompleks avatakse," lisas ta.
Loob sooja tunde
Žürii liikme, arhitekt Raivo Kotovi sõnul võlus võidutöö selge kontseptsiooniga: ruumiliselt on loodud tore ja vaheldusrikas keskkond.
"Küllaltki suur hoone on oskuslikult paigutatud olemasolevasse looduskeskkonda. Kavandatud hoone on liigendatud ja valdavalt kahekorruseline. Hoone on jaotatud selgelt kaheks − n-ö avalik osa ja majutusruumid −, mis tagab tubades olijatele suurema privaatsuse. Puidu kasutamine nii hoone konstruktsioonis kui välisviimistluses loob sooja ja keskkonda sobiva tunde."
Žüriisse kuulunud Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar ütles, et võidutöö arvestas kõige rohkem oodatava klientuuriga − keskmiselt jõukama külastajaga, kes eelistab privaatsust, hindab tervislikke eluviise ja loodust.
"Lisaks võimaldab lahendus nii puhata, sportida kui ka vaba aega veeta, kasutades võimalusi, mida Alutaguse rahvuspark ning ümbrus pakuvad. Samas saab hotellis peatuja mugavalt pidada privaatset kodukontorit."
Võhmari sõnul oleks atraktiivse 80 toaga spaahotelli rajamine piirkonnale väga suure mõjuga. "Kui see ellu viiakse, oleks see üks suuremaid investeeringuid Peipsi rannikul. Praeguste kalkulatsioonide järgi küündib investeering 20-25 miljoni euroni."
Vald aitab taristuga
Võhmari sõnul looks Uusküla spaahotell vallas uusi töökohti ning tooks piirkonda juurde külastajaid, kuna töötaks aasta ringi. Samuti võidaksid sellest kohalikud teenusepakkujad. "Külastaja tahab ju liikuda ning kogu rannajoon ja rahvuspargi territoorium on võimaluste maa, kus mitmesuguseid teenuseid pakkuda."
Vald saab ettevõtmist toetada taristu rajamisega.
"Oleme alustanud Kauksi-Kuru-Uusküla vee-, kanalisatsiooni- ja puhastusseadme projekteerimist. Kui projekt saab valmis, otsime kaasrahastust, sest valla eelarvest seda kõike rahastada ei ole võimalik. Teoreetiliselt võiksid nii vee- ja kanalisatsiooniprojekt kui ka spaahotell 2025. aastaks valmis olla," rääkis Võhmar.
Kergliiklustee rajamine jääks ilmselt kaugemasse tulevikku.
"Kuni ei ole maksumaksjale kõik külateed korda tehtud, seni ei saa hakata külalisele mugavusteid rajama. Küll aga arvan, et pärast vee- ja kanalisatsioonisüsteemi valmimist tekib vallal võimekus ühendada Kauksi ja Alajõe omavahel samm-sammult kergliiklusteega. See ei tähenda tingimata laia asfaldiriba, vaid pigem maastikku uputatud teerada," ütles vallavanem.
Võhmari sõnul toetab üldplaneering spaahotelli ehitamist. "Detailplaneeringuga saab kõike täpsustada. Seda teeme nüüd juba ühiselt, kaasates arhitektid. Kõrval on riigimaad, kuhu võiksid sobida matkarajad ja puhketaristu nagu Kauksis. Ühiselt võiks planeerida ka rannataristu."
Uusküla spaahotelli arendaja, kütusefirma Olerex omanik Andres Linnas ei soovinud kommentaare jagada. "Praegu pole peale idee veel midagi," märkis ta, lubades avalikkust teavitada, kui aeg on selleks küps.
"Peipsi põhjakallas on üks ilusamaid paiku Eestis"
Karin Bachmann (KINO maastikuarhitektid):
"Kogu meeskonnale oli algusest peale selge, et selles kohas peab peategelaseks jääma keskkond ning inimesele vajalikud hooned ja rajatised tuleb kikivarvul loodusesse mahutada.
Seega jaotati kõik vajalikud funktsioonid väiksemateks üksusteks ja paigutati sõõrjalt üksteise kõrvale, arvestades päikese liikumise ja kasvavate puudega. Selline paigutus võimaldab pealtnäha vastuolulist kogemust: privaatsust avalikus puhkekohas.
Peipsi põhjakaldal on aegade jooksul välja kujunenud selline puhkamispraktika, kus ollakse justkui koos, kuid tegelik ruumistruktuur võimaldab olla ka täiesti privaatselt. Suvilad on lähestikku, aga nende vahel liikumine võimaldab ka suures ühisalas olles eralduda, on selgelt tajutavad privaatsed ja poolprivaatsed ruumid, mida hoiab "süles" suur avalik looduskeskkond. Samasuguse loogikaga töötab ka Uusküla spaa.
Peipsi põhjakallas on üks ilusamaid paiku Eestis ja seetõttu oli väljakutseks seda võimalikult vähe kahjustada, teha ainult hädavajalik ja lasta loodusel mõjuda. Siinsed looduskooslused, vääriselupaigad − see on suur luksus, millest meil kõigil on võimalik praegu vabalt osa saada. Ruumikujundajatena on meil vastutus nii selle looduse hoidmise kui ka teiste inimeste ees."