Järgmisel nädalal on päästeameti demineerijad suurte jõududega Ida-Virumaal, et lõhkekehi otsida ja kahjutuks teha.
Demineerijad teevad Ida-Virumaal pommitalgud
Kogemuse ja statistika põhjal on kaardistatud kohad, kust on kõige tõenäolisemalt võimalik lõhkekehi leida. Lähtutud on ka sellest, et nii kohalikud kui piirkonda külastavad inimesed võivad nendes kohtades suurema tõenäosusega kokku puutuda plahvatusohtlike esemetega, teatas Ida päästekeskus.
"Kevad on lõhkekehade otsimiseks hea aeg, sest talvekülmad on neid maa seest välja kergitanud, samas rohelus on alles tärkamas. Samuti on inimesed kevaditi taas looduses rohkem liikvel ning võivad samuti midagi leida," selgitas päästeameti demineerimiskeskuse Põhja-Eesti pommigrupi juhataja ning demineerimistööde juht Raido Taalmann.
Seetõttu kutsubki päästeamet kõiki idavirulasi üles võimalikest lõhkekehadest teavitama. Kui keegi on leidnud metsast, pööningult või veekogust mõne kahtlase eseme, siis palutakse sellest hädaabinumbril 112 teada anda. Kindlasti ei tohi kahtlast eset ise puutuma minna.
"Hädaabinumbrile tuleks helistada isegi lõhkekeha kahtluse korral. Väljasõidu eest kelleltki tasu ei nõuta," kinnitas Taalmann ning lisas, et kõik leitavad ja hävitatavad lõhkekehad aitavad ümbritsevat keskkonda ohutumaks muuta.
Demineerimistöödele on kaasatud neli Eesti pommigruppi, politsei- ja piirivalveamet ning kaitseväe demineerimisüksus. Vaatlejatena on kaasatud ka Läti politsei esindajad.
Päästeameti demineerijad teevad plaanilisi demineerimistöid eri piirkondades vähemalt kord aastas, Ida-Virumaal tehti neid viimati 2020. aastal. Toona leidsid demineerijad kokku 1191 lõhkekeha. Nende hulgas oli 566 mürsku, 451 miinipildujamiini, üks lennukipomm ning 164 granaati.