E, 28.11.2022

VIDEO ja PILDIGALERII ⟩ Spordisangar Heino Lipu pronkskuju seadis end sisse Maidla mõisa pargis

Spordisangar Heino Lipu pronkskuju seadis end sisse Maidla mõisa pargis
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Heino Lipu kujult eemaldasid katte selle püstitamise algataja Ahto Paavo ja olümpiavõitja Gerd Kanter.
Heino Lipu kujult eemaldasid katte selle püstitamise algataja Ahto Paavo ja olümpiavõitja Gerd Kanter. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Jaanipäeval avati Ida-Virumaal Maidla mõisa pargis Eesti spordisangari Heino Lipu pronkskuju, mille autor on skulptor Aivar Simson. 

Elusuuruses kujult eemaldasid katte olümpiavõitja Gerd Kanter ja Ida-Virumaa spordiveteran Ahto Paavo, kes oli üks põhilisi Heino Lipu kuju püstitamise eestvedajaid. 

Gerd Kanter ütles, et selle kuju saamisloos on ka temal väike roll. "Andsin oma jalaga panuse sellesse kujusse," lausus Kanter, märkides, et Lipu skulptuuril ei ole kujutatud päris tema jalg, kuid keha proportsiooni paika saamiseks tegi ta pisut modellitööd ja andis nõnda oma panuse suurmehe pärandi hoidmisesse. 

Kanteri sõnul olid Heino Lipu sportlikud saavutused oma ajas väga võimsad. "On kindlasti kahju, et ta ei saanud oma tulemusi olümpiamängudel teha. Aga ikkagi on sellised lood väga kõvasti innustanud ja andnud usku, et sellest väikesest riigist on võimalik maailmatasemele jõuda ja suuri tulemusi teha."

Ajakirjanik ja meediaekspert Raul Rebane arvas, et kuju avamise sõnavõttudes öeldi valesti, et Heino Lipp on Eesti kõigi aegade üks paremaid kergejõustiklasi ja sportlasi. "See on vale. Minu meelest on Heino Lipp maailmas läbi aegade üks andekamaid sportlasi. See, et ta võimed jäid arendamata tiitliteks, oli aja, mitte Heino Lipu süü," sõnas ta. 

Skulptor Aivar Simson tunnistas, et Heino Lipu kujuga oli tal kõvasti tegemist. "See on väga raske poos. Kaks korda tuli ümber teha: savi maha võtta ja keha paika painutada. See on üks keerulisemaid kujude poose, mida ma olen teinud," tõdes ta.

Simson ütles, et kuna see oli pikalt kestnud töö, siis jõudis ta Heino Lipuga samastuda ja sõbraks saada. "Kuju peab niimoodi välja nägema, et higi lõhna ei oleks. Ma olen rahul, et siin higi lõhna ei ole," ütles ta. 

Mõned päevad tagasi, 21. juunil möödus Heino Lipu sünnist sada aastat. Jõhvis avati sel päeval tema nime kandev uus kergejõustikustaadion.

Heino Lipu kuju püstitamise eestvedaja, endine kergejõustiklane ja Kohtla-Järve spordielu juht Ahto Paavo kandis seda mõtet peas ligemale 15 aastat. Tema algatusel kestis ligemale kaks aastat kuju loomiseks vajaliku raha kogumiseks korjandus, millesse panustasid kümned asutused, ettevõtted ja ka eraisikud. 

Heino Lipu mälestusvõistluse esikolmik kuulitõukes (vasakult): Konrad Bukowiecki (20.77), Michal Haratyk (21.08) ja Jander Heil (19.45).
Heino Lipu mälestusvõistluse esikolmik kuulitõukes (vasakult): Konrad Bukowiecki (20.77), Michal Haratyk (21.08) ja Jander Heil (19.45). Foto: Erik Gamzejev / Põhjarannik

Lipu mälestusvõistlused võideti uute rekorditega

Jaanipäeval Maidla mõisa pargis toimunud Heino Lipu mälestusvõistlused kuulitõukes võitis naistest Eesti juurtega rootslanna Fanny Roos tulemusega 18.93 ja meestest poolakas Michal Haratyk tulemusega 21.08. Mõlemad tulemused on Heino Lipu mälestusvõistluste uued rekordid. 

Ühtlasi selgusid samal võistlusel  ka Eesti tänavused meistrid kuulitõukes. Meestest tuli Eesti meistriks Jander Heil, kes saatis enam kui seitsmekilose raudmuna 19.45 meetri kaugusele, mis on eestlaste parim tulemus sel hooajal. Hõbemedali võitis 17.21 tõuganud Kevin Sakson ja pronksi tulemusega 16.25 Karl Koha. 

Naistest võitis tulemusega 14.44 Kätlin Piirimäe. Talle järgnesid Monica Vainola (13.75) ja Gertu Küttman (13.71)

Vaadake tulemusi siit.

Heino Lipp kuulus maailma tippu

* Ida-Virumaalt Maidlast pärit Heino Lipp oli mitmete kergejõustikuasjatundjate hinnangul 1947. aastal maailma parim kuulitõukaja ja 1948. aastal maailma parim kümnevõistleja.

* Aastatel 1946-1951 juhtis Heino Lipp kuulitõukes Euroopa edetabelit. Tema rekord 16.98 on Eesti kergejõustikuvõistlustel finaalivääriline tulemus tänapäevalgi.

* Et Nõukogude režiim ei lubanud teda välismaale, jäid tal rahvusvaheliste tiitlivõistluste medalid võitmata.

* Olümpiamängudele jõudis ta 1992. aastal, mil ta oli taasiseseisvunud Eesti olümpiakoondise lipukandja Barcelona olümpia avatseremoonial.

Märksõnad
Tagasi üles