:format(webp)/nginx/o/2022/07/07/14679229t1hcfe9.jpg)
Sel nädalal allkirjastatud uue valitsuse koalitsioonilepet on juba jõutud nimetada ka populistlikuks. Tõepoolest, kui seda lugeda, siis lubatakse seal tulumaksuvabastuse kasvu, lastetoetuste tõstmist, energiahindade tõusu hüvitamist, hooldekodukulude osalist kompenseerimist jne. Samas on ju selge, et selle valitsuse eluiga on üsna lühike − vaid seitse kuud −, sest riigikogu valimised on juba tuleva aasta märtsis.
Eks selle kolitsiooni tegemisi saadabki eelseisvate valimiste vari. Valitsuskõnelused kestsid pikalt, sest kõik kolm osapoolt tahavad ju valijaskonnale võimalikult atraktiivsena näida ning kõige lihtsam viis selleks on lubada inimestele mitmesuguseid hüvesid ja toetusi.
Isamaa, sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond on saanud praegu hea stardipaku valimiskampaania tegemiseks maksumaksja rahaga, sest ajad on keerulised. Sõda Euroopas, kõrge inflatsioon, kasvavad energia- ja toiduhinnad, oodatav majanduslangus − kõik see tekitab inimestes hirmu ja ebakindlust. Nüüd on aga uus valitsus tulnud ja öelnud, et riik tuleb inimestele igal võimalikul moel appi.
Kuigi sellist heldust on konservatiivsema rahanduspoliitika pooldajad juba jõudnud kritiseerida, on see positiivne seetõttu, et võtab ühiskonnas pingeid vähemaks, kui inimestele on antud teada, et riik ei jäta neid hätta.
Ent see lisab pingeid valitsusele, sest neid lubadusi, mis antud, tuleb kohe hakata ellu viima, neid ei saa lükata abstraktsesse tulevikku kas või seetõttu, et Eesti on Euroopa inflatsiooniliider juba mitu kuud, energiahinnad ei näita leevenemise märke isegi suvel ja ähvardavad talveperioodil üüratutesse kõrgustesse tõusta. Kõige selle taustal kogub uut hoogu koroonaviiruse levik ja sõdagi Ukrainas ei pruugi niipea lõppeda.
Kui uus koalitsioon peaks selles olukorras vääratama ja tegema vigu, võib ta kevadel selle eest valijalt karmilt karistada saada.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)