/nginx/o/2019/01/16/11719780t1hd98e.jpg)
/nginx/o/2022/07/27/14722091t1ha4b9.jpg)
Aprillis Martin Repinskilt Konju kitsefarmi ostnud Renno Nurmelat tabas halb üllatus, kui maa-amet juulis 34 rendimaa lepingud tasumata arvete pärast üles ütles.
Konju kitsefarmiga sõlmitud lepingu järgi tuli ettevõttel rendimaade eest tasuda 16 629 eurot, seda hiljemalt 1. aprilliks.
Viis päeva pärast tähtaja kukkumist palus tollane omanik Martin Repinski maa-ametilt maksmiseks augustini ajapikendust, tuues põhjuseks hüppeliselt kasvanud hinnad ja vajaduse igal juhul kevadtöid teha.
Maa-amet pikendas tähtaega juuni lõpuni ja teavitas taotlejat, et kui selleks ajaks pole arve makstud, öeldakse rendilepingud erakorraliselt üles. Farmi esindaja kinnitas kirja kättesaamist, seega oli ta täiesti teadlik, et lepingud võidakse üles öelda.
6. juulil pöördus maa-ameti poole juba kitsefarmi uus omanik Renno Nurmela, paludes rendilepingute lõpetamise otsuse üle vaadata.
Nurmela kirjutas, et ostis kitsefarmi 14. aprillil Martin Repinskilt, kelle sõnul ei jäänud ettevõttesse maksmata arveid. Maa-ameti varem saadetud rendiarve edastas Repinski talle alles pärast pikendatud maksetähtaja kukkumist ning Nurmela asus seda kohe osakaupa tasuma. Kogu summa oleks makstud saanud kirja saatmisele järgnenud päeval.
Nurmela kirjutas, et heauskse ostjana pole ta tasumata arves süüdi. Ka polnud tal siis veel ligipääsu kitsefarmi e-postile, kuhu arved ja sõnumid laekuvad.
Maa-ametit põhjendused ei veennud
Nurmela palus maa-ametil rendilepingute ülesütlemise otsuse üle vaadada, sest kevadel on neile põldudele juba suured väljaminekud tehtud.
Loomi ma ostuga kaasa ei saanud, Konjus pole ühtegi kitse.
Renno Nurmela
Maa-amet leidis, et Konju kitsefarmil oli piisavalt aega võlg ära maksta. See, et firma endine omanik uuele omanikule kohustuste ja kokkulepete kohta täielikku infot ei andnud, ei muuda asja, juhtis ameti riigimaa haldamise osakonna juhataja Tiina Vooro vastuskirjas tähelepanu, et ettevõtte kontaktandmete muutumisest oleks pidanud ka maa-ametit teavitama. Ka oleks Nurmela firma uue omanikuna võinud ametilt ise lepingutega seotud kohustuste kohta küsida.
Maa-amet tuli Renno Nurmelale vastu vaid nii palju, et nõustus lepingu ülesütlemist oktoobri lõpuni pikendama nendele 12 maatükile, kuhu vili on külvatud.
Maatükid, mille leping üles öeldi, lubas amet selle aasta lõpus või järgmise alguses rendile andmiseks enampakkumisele panna. Konju kitsefarmil seal eelisõigust ei ole.
26. juulil esitas Konju kitsefarmi esindav advokaadibüroo RASK maa-ametile nõude rendilepingute ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.
Kitsefarm läks müüki ilma kitsedeta
Renno Nurmela ei nõustunud Põhjarannikule Konju kitsefarmi ostmisega seonduvat kommenteerima. Ütles vaid nii palju, et loomi ta ostuga kaasa ei saanud ning Konjus pole enam ühtegi kitse. Maade küsimus on tema sõnul ettevõtjate ja maa-ameti vaheline asi ning ta ei näe, miks ajakirjandus peaks seda üldse kajastama.
Rendimaadega seonduvat keeldus kommenteerimast ka Martin Repinski. Kitsed müüs ta enda sõnul eraldi maha juba enne ettevõtte müüki, kõik farmi maad ja muu vara ostis Nurmela.
"Mõned asjad jäid mulle ka, aga maad mitte," sai selle müügiga temale otsa ka Kuremäele suure kitsefarmi rajamise plaan.
Ida-Virumaaga seob Repinskit nüüd ainult see, et siin on ta sünnikodu, vanemad, sugulased ja sõbrad.
"Ettevõtlust mul seal enam ei ole, aga ei saa välistada, et kunagi tulevikus võib see jälle tekkida," ütles ta.