Narva võimuliit lagunes tanki pärast

Katri Raik ja Deniss Larchenko Foto: Илья Смирнов

Erakond Eesti 200 teatas, et lahkub Narva juhtivast koalitsioonist, sest juhtimiskultuuri ja väärtuste erinevus Katri Raiki nimekirja esindajatega osutusid ületamatuteks. See võib tähendada Narva praeguse võimuliidu lõppu.

​Eesti 200 Narva piirkonna juhi Denis Larchenko sõnul oli koalitsiooni lagunemine selge, kui koalitsioonipartner ei suutnud tagada oma hääli ja toetust Narva tanki teisaldamise otsusele.

"Seejärel nõudsime, et nad esitaksid meile plaani, kuidas nad väldivad vastutusest kõrvalehiilimist ning poliitilist argust ja nõudsime volikogu esimehe väljavahetamist. Tänane volikogu esimehe teade, et mingit vastutust ei soovita võtta ja süüdi on vaid riik, on viimane piisk meie karikas, mis kinnitab, et selles koalitsioonis me edasi minna ei saa, sest see seisab mineviku varjude eest ja ei tööta Narva jaoks vajalike muutuste nimel. Sellele ei ole ka Eesti 200 valijad andnud oma mandaati," rõhutas Larchenko.

Tema sõnul Narva linnavalitsuse koosseisus muudatusi päevakorras pole. "Linnavalitsuse istungit pole toimunud. Volikogu istung toimub 25. augustil, ma ei usu, et selleks ajaks uus koalitsioon kokku tuleb," ütles Larchenko ERR-ile. Ta nentis, et lähitulevikus peab see olema siiski loodud.

Larchenko hinnangul on linnas palju pingeid ja need kanduvad volikogu liikmetele. "Erinev suhtumine asjadesse on viinud inimesed lahku," ütles ta. Larchenko kritiseeris ka volikogu esimeest Vladimir Žavoronkovi, kes saatis neljapäeval kirja peaminister Kaja Kallasele, kus ta süüdistab Kallast põhiseaduse rikkumises ning soovib näha tanki teisaldamise otsuse taga olnud dokumente. "Volikogu esimees ei tohi niimoodi üksi otsustada, sellistele käikudele tuleb leida toetust volikogus. Isegi kui Narval on seal õiguslikud alused, siis tuleb kõik käigud läbi mõelda, mitte teha üksinda emotsionaalseid otsuseid." rääkis Larchenko.

Larchenko sõnul on tal siiski hea meel, et viimase kaheksa kuu jooksul õnnestus Narva linnas viia ellu mitmeid olulisi muutusi. "Narvas on alanud suur koolivõrgu reform. Märkimisväärsed on olnud ka muutused majanduskeskkonna parandamisel ja linnaruumi kaasajastamisel," märkis Larchenko.

Linnapea Katri Raik ütles Delfile, et Eesti 200 kõlab küll suurejooneliselt, aga tegelikult lahkus koalitsioonist ainult üks inimene. „Eesti 200-st on koalitsioonis kaks inimest ja minu teada lahkub neist ainult üks inimene,“ ütles Raik ja lisas, et koalitsioonil siiski jääb linnajuhtimises napp enamus. „Selge on see, et viimased päevad on sisepoliitikas olnud pingelised,“ ütles ta.

Raik ütles, et umbusaldusi ta ei karda. „Eks elu annab arutlust, mul on neid umbusaldusi olnud juba kaks tükki,“ ütles ta ja lisas, et sellised pinged on muutuste aja üks tunnuseid.

Linnapea siiski ütles, et eks pinged on õhus praegu terves Narvas. „Siit tuleb lihtsalt edasi minna ja vaadata, kuidas on võimalik Narva linna edasi arendada, kas suudame kriisidele vastu minna,“ ütles Raik.

Täna saatis Narva linnavolikogu esimees Vladimir Žavoronkov peaminister Kaja Kallasele kirja, kus süüdistakse Kallast põhiseaduse rikkumises ning nõutakse tanki teisaldamise otsuse taga olnud dokumente. Lisaks ähvardatakse pöörduda riigi vastu kohtusse.

„Kuna olete juba ükskord põhiseadust rikkunud, siis kus te kavatsete peatuda?“ pöördutakse kirjas peaministri poole.

Läkitatud kirjas seisab, et Narva linnavolikogu saab aru Eesti valust, kuid tanki eemaldamine oli nende meelest ebaaus. „Mõistame eesti rahva valu ja kannatusi seoses Nõukogude okupatsiooniga. Saame suurepäraselt aru ja jagame hirme seoses Ukraina sündmustega ega soovi ega toeta sõda. Aga inimeste surma ja kannatusi II maailmasõjas sümboliseerivate monumentide meelevaldne sidumine mainitud sündmustega on ebaõiglane ja ebamõistlik. Seetõttu jätab kohalik omavalitsus endale õiguse pöörduda oma elanike põhiseaduslike õiguste kaitseks Eesti vabariigi kohtusse.“

Narva linnavolikogu nõuab, et neile esitataks avalikuks juurdepääsuks ka dokumendid, mis puudutavad tanki teisaldamiseks tehtud otsuseid, sealhulgas kõiki otsuseid, mis puudutavad nõukogude perioodi mälestusmärkide teisaldamist ning õigusanalüüsi ja eksperthinnanguid, mis andsid monumentide teisaldamiseks aluse.

Kirja jõudis põgusalt kommenteerida ka peaminister Kaja Kallas, kes ütles valitsuse pressikonverentsil, et riigi sisemine rahu on põhiseaduse kohaselt avalik hüve, mille kaitsmine oli vajalik. „Eks me siis vaidleme kohtus,“ vastas ta Narva linnavolinike pöördumisele.