"Iga hommik algab sellega, et mul on järjekord ukse taga. Uusi õpilasi on väga palju," ütles Jõhvi vene põhikooli direktor Irina Šulgina. Ta lisas, et 12 last Ukrainast lisandus nende kooli läinud õppeaasta jooksul ning nüüd veel 15. Aga soovijate vool pole lõppenud. Volikogu hariduskomisjoni istungil rääkis Šulgina, et oodata on suisa 60 õpilase tulekut. See oleks rohkem kui 10 protsenti kooliõpilaste koguarvust, mis tänavu peaks olema üle 530 lapse.
Keeleõpe Jõhvi põhikoolis tekitas küsimusi
Jõhvi volikogu hariduskomisjoni viimasel istungil tekitas küsimusi, miks Jõhvi põhikool pole täies mahus ära kasutanud riigi eraldatud keeleõppetoetust venekeelsetest peredest pärit lastele. Jõhvi põhikoolile eraldati toetust 86 õpilase jaoks, kuid koolil tegelikult nii ulatuslikku keeleõppe vajadust ei olnud, rääkis direktor Liina Mihkelson. Sihtrühmaks on vene kodukeelega õpilased, kuid Liina Mihkelsoni sõnul on väga palju juhtumeid, kus sellistest peredest lapsed räägivad väga hästi eesti keelt, kuna on juba näiteks lasteaias olnud eestikeelses või keelekümblusrühmas. Seetõttu vajas Jõhvi põhikoolis sellist toetust vaid 16 sihtrühma kuuluvat õpilast.
Vallavanem Maris Toomel oli olukorra suhtes skeptiline, leides, et hinnete järgi vaadates on koolis küll keeleõppega kõik hästi, kuid hinded ei pruugi tegelikku olukorda kajastada.
"Tahan moodustada komisjoni ja kaasata sinna ka eksperte, et selgitada välja tegelik olukord koolis eesti keele oskusega ning pakkuda koolile selles ka tuge. Ja siiski väidet, et Jõhvi põhikoolis ei ole õpilasi, kellele eesti keelt täiendavalt õpetada, rohkem kui 16, ma ei usu," rääkis Toomel.
/nginx/o/2018/12/22/11674218t1ha62d.jpg)
