Festival, mis muudab Narvat

Erik Gamzejev
Copy
Festivali "Station Narva" artistid avardavad publiku muusikamaitset ning tekitavad üllatusi ja positiivseid tundeid.
Festivali "Station Narva" artistid avardavad publiku muusikamaitset ning tekitavad üllatusi ja positiivseid tundeid. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Viiendat korda toimuv festival "Station Narva" on samm-sammult muutnud piirilinna kultuuripilti avaramaks ja mitmekesine virvarr, mis hõlmab muusikat, näitusi, arutelusid, ekskursioone ja toitu, rullub lahti ka sel nädalal.

Narvas elav Anna Markova on mitmesugustes rollides festivaliga seotud olnud kõigil eelnevatel kordadel. Nii fotograafi kui ka ekskursioonijuhina. Seekord korraldab ta lisaks ka zumbatantsu ja paneb eri fotograafide töödest kokku näituse eelnevatel festivalidel tehtud piltidest. "Igast festivalist on näitusel 12 pilti. Seda valikut oli väga keeruline teha. Aga näitame pilte erinevatest esinemispaikadest, esinejatest ja külastajatest, et selle festivali mitmekülgsus välja tuleks," ütleb ta.

Anna Markova eelmisel aasta juhtimas "Station Narva" ekskursiooni Kudruküla suvilate rajooni viivas bussis.
Anna Markova eelmisel aasta juhtimas "Station Narva" ekskursiooni Kudruküla suvilate rajooni viivas bussis. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Koht, kus saab avastada uut muusikat

Markova sõnul on talle algusest peale meeldinud, et festivali korraldajad eesotsas Helen Sildnaga ei ole olnud nagu tulnukad, kes tulevad mujalt Narvale näitama, kuidas peab midagi tegema, vaid nad on algusest peale kaasanud korraldamisesse palju kohalikke inimesi. "Meie inimestel kulub millegi uue omaksvõtmisega aega. Väga hea on, et toimuvad ka tasuta kontserdid linnalavadel. Need tekitavad uusi huvilisi, kes kutsuvad kaasa ka oma sõpru ja tuttavaid. Usun, et viie aasta pärast on kohalike inimeste arv mitmekordistunud."

"Station Narva" muusikaprogramm on Markova sõnul ebatavaline selle poolest, et kui tavaliselt minnakse kontserdile kuulama neid artiste, kes on juba tuntud ning kelle lugusid teatakse peast, siis siin on vastupidi. "See on festival, kus saab avastada midagi uut enda jaoks. Hiljem lisad mitmed nähtud artistid oma playlist'i. Kõik artistid ei pruugi meeldida, kuid kindlasti on neid, kes üllatavad, ja hakkadki neid edaspidi kuulama," ütleb ta ja toob näiteks eelmisel aastal esinenud Aigeli Venemaalt ja Soome artisti View. "Ma ei teadnud neist enne festivali midagi, aga kuulan neid nüüd siiamaani."

Sel aastal tunduvad talle eriti huvipakkuvad Eesti duo Suve ja Ukraina folkrokkbänd Onuka. "Üldiselt ma väga palju festivalil esinevaid artiste enne Youtube'ist ei uuri, tahan neid kohapeal vahetult avastada. Mulle meeldib jätta endale üllatusmoment."

Sel aastal 40. sünnipäeva tähistav Mahavok esineb Narvas laupäeva õhtul.
Sel aastal 40. sünnipäeva tähistav Mahavok esineb Narvas laupäeva õhtul. Foto: Erakogu

Mahavok esitab Narvas nii uusi palu kui bändi 40aastase ajaloo kullatükke

Laupäeva õhtul festivalil "Station Narva" üles astuva ansambli Mahavok eestvedaja ja suurema osa lugude autor Heini Vaikmaa ütles, et kontserdil kuuleb uuemaid lugusid värskelt duubelvinüülilt "Ajarada", aga ka bändi 40aastase ajaloo kuulsamaid hittlaule. "Esitame neid lugusid, mis endale parajasti olulised tunduvad. Instrumentaallugusid on meil palju, oleme osa neist popurriiks kokku pannud. Püüame ka Narvas teha kvadrofoonilist heli nagu suvistel juubelikontsertidel Padise kloostris," sõnas Vaikmaa.

Koos Jõhvist pärit klahvpillimängija Kalev Aasa ja basskitarrist Raul Arrasega on Heini Vaikmaa bände teinud pool sajandit, sellest viimased 40 aastat Mahavoki nime all. Solistina teeb viimastel aastatel kaasa Vaikmaa tütar Anett.

"Mu lapsed on "Station Narva" festivalil varem käinud. Ma ise ei ole Narva ammu sattunud. Aga seekord tahaks ise kindlasti näha Kimmo Pohjoneni, samuti Bert on Beatsi, mulle sellised elektroonilise muusika artistid meeldivad," rääkis Vaikmaa.

Ekskursioonid ja näitused

"Station Narva" hõlmab peale muusika näitusi, ekskursioone, arutelusid ja pühapäeval ka ühist hommikusööki. Markova ise juhtis eelmisel aastal ekskursioone Kudruküla suvilate rajoonis.

"Alguses oli raske, inimesed olid esiotsa üsna kinnised ja umbusklikud võõraste inimeste ees. Aga ekskursioonide peakorraldaja Olga Tapner tegi fantastilise eeltöö, käis enne väga palju inimesi läbi, et leida neid, kes oleksid nõus külalisi enda juurde laskma. Enamik rääkis, et neil pole midagi huvitavat näidata. Aga kui esimesed külalised tulid ja olid vaimustuses nendest daatšadest ja sealsete elanike lugudest, siis kasvas kiiresti ka uhkus oma daatšade üle," rääkis ta.

Fotograafina tegutsedes on Markova sõnul huvitav lisaks artistidele püüda ka publiku emotsioone. Kõige südamelähedasemaks pildiks tuhandete seast, mis ta festivalil on aastate jooksul teinud, peab ta tabamust Nublust, mis sai tehtud pärast tema esinemist toimunud järelpeol klubis Ro-Ro. "Nublu tuli sinna pärast esinemist ja keegi ei tundnud teda ära. Ta suhtles kõigiga nagu tavaline inimene, keegi ei osanud pidada teda üheks tolle hetke populaarsemaks artistiks. See oli nagu inimlik suhtlemine sõprade vahel. Aga see ongi sellisele festivalile väga omane, et artistid ja publik on koos nagu üks pere," ütles ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles