:format(webp)/nginx/o/2018/12/22/11674218t1ha62d.jpg)
/nginx/o/2022/11/04/14939998t1hcd00.jpg)
Korruptsioonis kahtlustatav Nikolai Ossipenko ei pääse lähiajal Viru vanglast välja, sest riigikohus ei võtnud tema kaitsja kaebust menetlusse.
Riigikohus jättis Ossipenko vanglasse
Tartu ringkonnakohus tühistas 3. novembril Viru maakohtu määruse, millega korruptsioonis kahtlustatav Nikolai Ossipenko jäeti vahi alla võtmata. Ringkonnakohtu hinnangul on Ossipenko vahi alla võtmine vältimatult vajalik. Samal päeval võttis politsei Ossipenko vahi alla ja viis ta Viru vanglasse.
Tartu ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohus õigustatult leidnud, et Ossipenko puhul esineb põhjendatud kuriteokahtlus ning vahi alla võtmata jätmise korral võib ta jätkata kuritegude toimepanemist. Samas on maakohus jätnud põhjendamatult Ossipenko vahi alla võtmata.
Peamiseks küsimuseks praeguses asjas on kerkinud Ossipenko tervislik seisund ja kas see välistab üheselt tema vahi all pidamise, tõdes ringkonnakohus.
Kaitsja ja maakohus tõid Ossipenko tervislikule seisundile hinnangut andes läbivalt esile aastal 2019 tehtud ekspertiisiakti ja samast aastast pärit põhistamata kriminaalmenetluse lõpetamise määruse. Leiti, et kuna Ossipenko tunnistati aastaid tagasi parandamatult haigeks ja seetõttu tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetati, ei saagi tema suhtes praegusel juhul ühtegi menetlustoimingut läbi viia, veel vähem teda vahi alla võtta.
"Vaidlust ei ole selles, et Ossipenko tervis ei ole hea, kuid ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldus, justkui oleks N. Ossipenko elu ja tervis vangistuses ohus, ei ole õige. Praeguses asjas on olemas 24. oktoobril 2022 koostatud ekspertiisiakt, mille eesmärk oli välja selgitada, kas Ossipenko on võimeline vahi all viibima. Selles andis ekspert arvamuse, et otseseid tervisest tulenevaid vastunäidustusi Ossipenko vahi all viibimiseks ei ole, kui on tagatud temale määratud ravi ning järjepidev kehahooldus," leidis ringkonnakohus.
Ossipenko kaitsja Jüri Leppik ütles enne ringkonnakohtu määruse vaidlustamist, et kohus on keskendunud asjas kõrvalisele teemale, et kas Ossipenkole on võimalik kuskil mujal kui kodus tagada hooldus- ja raviteenust.
"Eksperdid on oma arvamuses andnud vastused vaid prokuratuuri esitatud küsimustele, näiteks millised on vajalikud tingimused, mida tuleb hooldus- ja raviteenuse osutamisel arvestada. Prokuratuur ei ole küsinud õiguslikult ainukest olulist küsimust: kas Nikolai Ossipenko on parandamatult haige? Samas ekspertiisiakti uurimuslikust osast ei ilmne ühtegi asjaolu, et tema tervises oleksid toimunud muutused võrreldes 2019. aasta ekspertiisiga, kus tunnistati Nikolai Ossipenko parandamatult haigeks," sõnas Leppik.
Advokaadi sõnul on tõsiasi, et kriminaalmenetluse seadustik keelab parandamatult haigestunud isiku suhtes kriminaalmenetlust läbi viia ja kohustab nimetatud asjaolu ilmnemisel kriminaalmenetlust lõpetama. "Sellel normistikul on väga pikk ajalooline sisu, mida ma praegu ei jõua ammendavalt selgitada," lisas ta.
Jüri Leppik märkis, et seaduse mõtte kohaselt ei tohi kelleltki võtta vabadust eesmärgiga enne kohtuotsust sisuliselt karistada, eriti kui on kahtluse all, kas isiku suhtes võib kriminaalmenetlust läbi viia. "Ühiskonnas on mõistmine, et enne kohtuotsust on lubatav isikult vabadust võtta eelkõige, kui muidu on isiku tegevusest oht ümbritsevatele või isikule endale. Voodihaige ühiskonnale ohtlik ei ole," sõnas ta.