Ida-Viru ettevõtete makstud keskkonnatasudest tuli maakonda tagasi paar protsenti

Riik on kogunud Ida-Virumaal tegutsevatelt põlevkiviettevõtetelt maksudena sadu miljoneid eurosid aastas, aga Ida-Virumaa elukeskkonna parandamiseks on sellest tagasi jõudnud väga väike osa. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Ida-Virumaal tegutsevad kolm suurettevõtet maksid eelmisel aastal riigile erinevaid loodusressursside ja keskkonnakahjustamisega seotud tasusid ligemale 670 miljonit eurot, millest maakonda tuli otse tagasi vaid paar protsenti.

Eesti Energia tütarfirma Enefit Power, Viru Keemia Grupp ja Kiviõli Keemiatööstus maksid põlevkivi kaevandamise ja vee erikasutuse ressursitasu ning erinevaid saastetasusid riigile kokku üle 120 miljoni euro. Sisuliselt on keskkonnatasu ka süsinikukvootide ost, milleks Enefit Power kulutas eelmisel aastal ligemale 550 miljonit eurot − seegi raha läks riigile.

Ressursitasusid kogus riik eelmisel aastal rekordilise summa - 81 miljonit eurot. 2022. aastal oli see summa ligemale kuus korda väiksem -  alla 14 miljoni euro. Keskkonnaameti peadirektori Rainer Vakra sõnul sündis see maksurekord põlevkivi kaevandamise tasumäära mitmekordnsest kasvust. Kolm aastat tagasi jõustunud seadusemuudatuse kohaselt on ressursitasu määr seotud raskekütteõli maailmaturuhinnaga.  Mida kallim õli on seda rohkem tuleb maksta ka ressursitasu. Ent õli hinnatõus või langus ei puuduta ressursitasust  omavalitsustele laekuvat osa, mis on fikseeritud kindla määraga. Nii läkskidki mullu õli kallinemisest tulenenud 67 lisamiljonit riigieelarvesse.