See on muutnud linnad hubasemaks ja värvikamaks elamispaigaks ning avardanud vaba aja kasutamise võimalusi. Tänu sellele on linnad muutunud ka külalistele huvipakkuvamaks.
Rahasummade poolest kõige suurem ettevõtmine ei paista linnade avalikus ruumis välja, kuna suurem osa tehtud töödest on peidus maa sees. Kohalike veevarustussüsteemide uuendamisest on aga kasu saanud kõik linnaelanikud, sest joogivesi on kvaliteetne ja varustuskindluse pärast ei pea muretsema ning lekked on nullilähedased.
Valminud on kümneid kilomeetreid rattateid, mis on muutnud jalutamise turvalisemaks ja innustavad tervisesporti tegema. Linnades on valminud uued promenaadid ja väljakud.
Kohtla-Järvel avati 2021. aastal ujulaga spordikeskus, Jõhvis 2022. aastal esimene nüüdisaegne ja täiemõõduline kergejõustikustaadion Ida-Virumaal. Narva linnuses on valminud avastuskeskus, mis andis uue põhjuse Ida-Virumaa külastamiseks. Kohe-kohe on lõppemas Narva raekoja rekonstrueerimine.
Näiteid Euroopa Liidu toetatud Ida-Viru linnade elukeskkonna parandamise projektidest aastatel 2007-2023
- Kohtla-Järve, Narva ja Sillamäe piirkonna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine, üle 70 miljoni euro
- Narva ja selle lähiümbruse jalg- ja rattateede võrgu rajamine, 6 miljonit eurot
- Narva piirikindluse avastuskeskuse rajamine, 3 miljonit eurot
- Sillamäe rannapromenaadi rajamine, 2,8 miljonit eurot
- Kohtla-Järve spordilinnaku rajamine (uus ujulaga spordikeskus ja jalgpalliväljak, jäähalli uuendamine), 6,4 miljonit eurot
- Kohtla-Järve Ahtme keskväljaku ja promenaadi ehitus, 0,9 miljonit eurot
- Narva raekoja hoone ja platsi rekonstrueerimine 4,6 miljonit eurot
- Jõhvi hariduslinnaku promenaadi ja staadioni rajamine, 2,2 miljonit eurot