Ida-Virumaa majandus ja elukeskkond saavad värske hoo

Riina Solman Foto: Erakogu

Ida-Virumaale on suuremat tähelepanu pööratud mitme riigikogu koosseisu vältel ning seda põhjendatult. Ka mina tahan rõhutada riigi kohaloleku ja aktiivse osaluse tähtsust Ida-Virumaal.

Ühest küljest paistab maakond silma halvemate sotsiaalmajanduslike näitajate poolest. Teisalt on Ida-Virumaa strateegiliselt oluline regioon Eesti jaoks, eriti praeguses geopoliitilises olukorras. See on Euroopa Liidu idapiir, kuid mida enam Narva poole liikuda, seda rohkem inimesi elab ikka veel teistsuguses inforuumis.

On aus välja öelda, et sh Russkii Miri inforuumis, mida mõjutab Venemaa osavalt korraldatud propaganda. Seda, mis on eestlastele palju valu ja nende eellastele piinavaid inimkannatusi valmistanud ajalugu, nähakse ikka veel pöördvõrdelise, võiduka punaminevikuna.

Anname idavirukate peredele kindluse tulevikuks ja motivatsiooni jääda oma kodupaika.

Kuid me oleme koos − nii eestlased kui vene kodukeelega inimesed − neis küsimustes sõbralikult hakkama saanud. Just seda hoiakut peame ka edaspidi kindlustama. Peamine on, et kõik kohalikud tunneksid ennast Eestis koduselt, turvaliselt ning näeksid Ida-Virumaal elamisel ka tulevikus perspektiivi.

Peame julgustama inimesi väljastpoolt piirkonda Ida-Virumaale tööle tulema, aidates sellega veelgi kaasa piirkonna arengule. Kuigi riigi roll ei ole liiga tugevalt sekkuda ettevõtlusse, peame tunnistama, et Ida-Viru seotus ülejäänud Eestiga ei ole üksnes majandus- või regionaalpoliitiline küsimus. See on otseselt seotud sisejulgeoleku ja turvalisusega. Seega riik peab olema Ida-Virumaal senisest rohkem esindatud.

Euroopa Liidu ning riigi eelarvest Ida-Virumaale tehtavatel investeeringutel on selles kõiges oluline roll. Käesoleval Euroopa Liidu struktuurivahendite eelarve perioodil on Ida-Virumaa erilise tähelepanu all, kõige enam tänu uuele õiglase ülemineku fondile. Fondi põhiliseks eesmärgiks on leevendada kliimaeesmärkide saavutamisest tingitud mõjusid Ida-Virumaal. Fondi mahuks on 340 miljonit eurot ning tähelepanuväärne on, et me saame teiste Euroopa riikidega võrreldes ühe elaniku kohta kõige rohkem raha.

Fondi vahendite investeerimisel keskendume kahele põhilisele tegevussuunale. Esimese tegevussuuna eesmärk on aidata ümber korraldada ja mitmekesistada Ida-Viru piirkonna majandust ja tööjõudu, kindlustades selle elujõulisust ja tulevikukindlust; teine tegevussuund käsitleb ülemineku sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja kogukondlikke aspekte. Tegevussuundade omavaheline osakaal on 80/20 ehk 80% vahenditest läheb ettevõtlusele ning 20% elukeskkonna toetamiseks.

Panustades maakonna majanduse mitmekesistamisse ning elukeskkonna ja elukvaliteedi paranemisse, anname idavirukate peredele kindluse tulevikuks ja motivatsiooni jääda oma kodupaika. Teistele eestimaalastele anname julguse piirkonda elama asuda, sealt varem ära kolinutele aga põhjuse maakonda tagasi tulla.

Õiglase ülemineku fond on praeguseks olnud rakendamisel ligemale pool aastat, kuhu vahele jäid ka jõulude-eelne puhkuste periood ja aastavahetus. Esimene rahastust saanud projekt sai avalikustatud eelmise aasta novembris (NEO Performance Materialsi magnetite tehas Narvas). Pärast seda on käinud aga aktiivne töö köögipoolel.

Suurem osa auru läheb meetmete arendusse − mitmed meetmed on praeguseks käinud majadevahelistel kooskõlastamistel ning valmivad jõustumiseks. Peame kindlustama, et käesoleva aasta lõpuks on kogu õiglase ülemineku fondi pakett Ida-Virumaal täiel määral kättesaadav, tänu millele saame anda Ida-Virumaa majandusele ja elukeskkonnale uue värske hingamise ja hoo.

Foto: Reklaam