Teet Kuusmik müüb Ida-Virumaad töökohtade tegijatele

Teet Kuusmiku eestvedamisel on Ida-Virumaal kerkinud tööstus- ja äripargid Narvas, Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Kiviõlis. Neis parkides töötab kokku ligikaudu tuhat inimest. Foto: Matti Kämärä (Põhjarannik)

Ida-Viru investeeringute agentuuri juhi Teet Kuusmiku eestvedamisel on piirkonna tööstusaladel mitmetele järjestikustele kriisidele vaatamata tekkinud ligikaudu tuhat uut töökohta ning ta usub, et eelkõige tänu õiglase ülemineku fondi toetustele sünnib neid lähema kolme aasta jooksul veel tuhat.

Millised on viimaste aegade paremad uudised piltlikult öeldes neilt põldudelt, mis on mõeldud Ida-Virumaal ettevõtete kasvatamiseks?

Hea uudis on see, et lõppes just Kiviõli äripargi taristu ehitamine. See on nüüd meil lisaks varasematele Narvas, Jõhvis ja Kohtla-Järvel neljas tööstusala, mis on valmis ettevõtteid vastu võtma.

Kas Kiviõli parki on peagi kerkimas ka ettevõtteid?

Jah. Räägime parajasti läbi ühe ettevõttega, kes soovib Kiviõlis plastitootmist alustada.

Üsna elav huvi on ka teiste parkide vastu. Näiteks Kohtla-Järvel tahavad tegutsema asuda kaks metalliettevõtet, lisaks on ühel ettevõttel huvi rajada liimpuitkilpide tehas.

Jõhvis tahavad kaks ettevõtet hakata tootma päikesepaneele. See on väga selgelt rohepöörde teema. Tõsiste huviliste ringis on ka üks Taani põllumajandustoodete töötlemise ettevõte, kes valmistab ette dokumente taotluse esitamiseks õiglase ülemineku fondi.

Narva Kulgu tööstusparki tuleb üks suur projekt, mille kohta ei tohi ma praegu veel midagi öelda. Peame konsultatsioone ka ühe ettevõttega, kes tahab hakata mööbliplaate tootma.

Investeerimisplaanidega ettevõtete portfell on praegu väga hea ja projektid kvaliteetsed. Tegemist on enamasti selliste ettevõtetega, mis Eestis juba midagi teevad ja tahavad laieneda, või siis välisettevõtetega, kel on Eestis juba olemas partnerid.

Geograafia on samuti väga lai: Eesti ettevõtete kõrval on USA, Prantsusmaa, Suurbritannia, Soome, Taani ja mitmete teiste riikide ettevõtteid.

Ida-Viru investeeringute agentuur turundas palju aastaid Ida-Virumaad kui väravat ida ja lääne vahel. Nüüd on Venemaa poolt Ukrainas vallandatud sõja tõttu ilmselge, et see värav on kõvasti lukus ja Ida-Virumaa muutunud lääne servaalaks kurja riigi naabruses. Kuidas te olete ümber orienteerunud ja milliste argumentidega veenate ettevõtteid siia investeerima?

Oleme viimastel aastatel tegutsenud pidevalt erinevates kriisides ja pidanud pidevalt nendega kohanduma. 2014. aastal muutis palju plaane Krimmi annekteerimine, siis tuli panganduskriis seoses rahapesu teemadega, siis tulid koroona ja energiakriis ning nüüd Venemaa vallandatud sõda Ukrainas.

Ettevõtjatel, kes olid tõsiselt huvitatud meie tööstusaladel ettevõtete rajamisest, on jäänud paljud projektid realiseerimata.

Arendusprojektidega tegelemisel on alati tähtis leida unikaalseid argumente. Meie üks sihtturg oli varem tõepoolest Venemaa. Sealsed ettevõtted olid huvitatud kogu või osalise tootmise ületoomisest Euroopa Liitu, sest nii oli lihtsam minna Lääne turgudele. Praegu on kõik, mis puudutab Vene ettevõtteid selles osas, null.

Osale Lääne ettevõtetele, kes tahtsid oma tooteid müüa Venemaa turule, oli jällegi kasulik tuua siia piiri lähedale oma tootmine või logistikakeskus. Ka see suund on peaaegu nullis. Selle argumendi pärast praegu keegi siia piirkonda investeeringuid ei tee.

Kuna arendusprojektid on pikaajalised, siis võib alati olla lootus, et mingil hetkel muutub Venemaal võim ja suudetakse sõda lõpetada ning suhted muutuvad sõbralikumaks. Aga see on väga pikk periood ja keegi ei tea, millal.

Aquaphori veesüsteemide tehas on suurim ettevõte Narva tööstuspargis. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Ida-Viru investeeringute agentuuril on tööstusalad neljas linnas

Narva tööstuspark

• Kokku 130 ha suurusel alal Balti elektrijaama lähedal tegutsevad Kadastiku ja Kulgu pargid.
• Üle poole kinnistutest on müüdud.
• Pargis tegutseb viis tööstusettevõtet ja kaks logistikakeskust. Neist suurim on veesüsteeme tootev Aquaphor.

Jõhvi äripark

• Park asub Tallinna-Narva maantee ääres 45 ha suurusel alal.
• Üle poole kinnistutest on müüdud.
• Pargis tegutseb seitse logistikaettevõtet, teiste seas DPD ja Vianor.

Kohtla-Järve tööstuspark

• Asub tööstuspiirkonnas 80 ha suurusel alal.
• Müüdud on esimesed kinnistud.
• Esimesena valmisid tootmishooned tuulegeneraatoreid ja päikesepaneele toota plaanival OÜ-l Freen, kus on juba tööl ligikaudu poolsada inimest.

Kiviõli äripark

• Asub 7 ha suurusel alal.
• Taristu valmis 2023. aasta alguses.

Lisainfo: ivia.ee

Lihtsam on vist kasiinos suur võit saada?

See on tõesti kasiino teema, sellele loota ei saa.

Seepärast oleme eelmise aasta märtsist alates orienteerunud teistele turgudele: Põhjamaad, Lääne-Euroopa. Väga palju teeme turundust ka Eestis, et meelitada siia investeerima neid ettevõtteid, kel on välisinvestorid või -partnerid. Aga argumendiks ei ole enam Venemaa, vaid siinsed võimalused ja ressursid, mida mujal pole.

Millised need on?

Järgmised paar aastat on nendeks kindlasti õiglase ülemineku fondi toetused. Positiivne on, et suurettevõtete toetusi saab eelmise aasta lõpust juba taotleda. Tänu sellele on käesoleva aasta alguses tulnud lauale päris palju uusi projekte.

Väga oluline on ka, et esimene 19 miljoni euro suurune investeerimisotsus Narva magnetite tehase rajamiseks on tehtud.

Teiseks eeliseks on siinsed suured ja tugevad ankurettevõtted, mis on enamasti seotud põlevkivitööstusega. Neil läheb praegu hästi ja nad vajavad ettevõtteid, kes pakuksid neile teenuseid. Näeme, et selle vastu on huvi.

Kindlasti on argumendiks tööjõud, mis on kättesaadavam, võrreldes teiste piirkondega. Töötukassal on väga head meetmed nende inimeste ümberõpetamiseks.

Elektrijaamade läheduses on otseliiniga võimalik saada elektrit võrgutasude võrra odavamalt. On tehnilist vett, soojusenergiat, head raudteeühendused, Sillamäe sadam. Ettevõtetel, kelle kuludest moodustavad näiteks energia ja vesi olulise osa, on kasulik tegutseda Ida-Virumaal.

Mil moel te Ida-Virumaad võimalikele investoritele turundate?

Kohaturundus ja Ida-Virumaa võimaluste tutvustamine on muutunud aina olulisemaks. Eelmisel aastal kasvas meie turunduseelarve 130 000 euroni. Korraldame seminare ja veebinare, avaldame sisuturundustekste nii Eesti kui Põhjamaade portaalides ja väljaannetes ning ka sotsiaalmeedias. Peale selle on väga tähtsad otsekontaktid. Kõige selle tulemusel leitakse meid üha paremini üles.

Aga lisaks ettevõtete Ida-Virumaale meelitamisele valmistame Euroopa Liidu toetuste abil ette arendusprojekte ka muudes valdkondades. Tegeleme endiselt Auvere agropargi ehk katkmialade rajamise ettevalmistamisega.

Projekteerime ka Narva tööstusinkubaatorit koos robootikakeskusega. Selle mõte on pakkuda võimalust katsetada Ida-Virumaal tegutsemist neile ettevõtetele, kes ei riski siin veel osta kinnistut ja tehast püsti panna. Nad saavad mõned aastad inkubaatoris tegutsedes hinnata, kuidas minema hakkab, ja siis otsustada, kas laieneda või loobuda.

Tegeleme ka Narva lennuvälja arendamisega. Seal on detailplaneering ja keskkonnamõju hindamine ettevalmistusprotsessis.

Milleks on lennuvälja vaja?

Hakkasime sellega tegelema, kuna mitmed välisettevõtted, kes on Narva investeerinud, rääkisid, et neil oleks vaja kiiremat logistikat.

Põhjamaades muudetakse praegu üsna tuntavalt lennunduse kontseptsiooni. Näiteks Soomes on kavas ette valmistada ligikaudu 50 väiksemat lennuvälja, mille kaudu saaks senisest kiiremini vajaduspõhiselt väiksemate lennukitega kaubad ja ka ettevõtjad ning spetsialistid toimetada riigi suurimasse lennujaama Vantaasse, kust siis lennatakse suurte lennukitega üle maailma laiali.

See on umbes sama suund, nagu räägitakse, et ka ühistransport võiks muutuda rohkem vajaduspõhiseks. Mitte nii, et liinibussid sõidavad üksikute reisijatega kindlatel kellaaegadel.

Soomlased ja rootslased loodavad ka seda, et suurem osa väikelennukeid töötab viie kuni kümne aasta pärast elektrimootorite jõul.

Mida Narva lennuväljal oleks vaja teha, et saaks väikelennukeid vastu võtta?

Kui planeeringud saavad tehtud ja maaküsimused lahendatud, ehitame vajaliku taristu ja paneme lennuteenuse käima. Soomlased on juba öelnud, et nad on huvitatud kaasa tulemast, kuni lendude opereerimiseni. Nad näevad selles järgmise kümne aasta konkurentsieelist ja toimivat ärimudelit.

Kui palju praegu Ida-Virumaa tööstusaladel ettevõtteid tegutseb ja kui palju inimesi seal töötab? Kui palju töökohti lähiaastatel juurde tuleb?

Praegu tegutseb 21 ettevõtet. Töökohti on tuhande ringis. Meie tööstusparkides tegutsevad ettevõtted maksid mullu riigile ligemale 12 miljonit eurot makse. Neil on olnud suur sotsiaal-majanduslik mõju.

Teades, kui palju ettevõtted valmistavad ette õiglase ülemineku fondi investeerimistoetuse taotlusi, arvan, et kolme aasta jooksul võib lisanduda veel tuhat töökohta. Taotluste ettevalmistamine nõuab aega. Kuid usun, et tänavu teises kvartalis tuleb päris mitmeid uudiseid järjekordsete investeerimistoetuste eraldamise kohta.

Kas on tunda ka seda, et kus juba midagi on ja toimib, sinna hakkab ühel hetkel mühinal juurde tulema?

See on õige. Ettevõtja, kes näeb, et tööstus- või äripargis juba tegutseb viis-kuus ettevõtet, saab investeerimisjulgust juurde. Näeme ka seda, et suuremate juurde tahavad tulla väiksemad, kes pakuvad teenust või teevad allhanget. Nii tekib lumepalliefekt.

Foto: Reklaam