Riigimetsa majandaja aitab rikutud soodel taastuda

Copy
Tänavu taastab RMK veel 300 hektarit Selisood.
Tänavu taastab RMK veel 300 hektarit Selisood. Foto: Triin Rait

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) on Ida-Virumaal taastanud mitu sood, kus kuivenduskraavide sulgemise järel veetase tasapisi taastub.

Muraka soostik oli üks esimesi soid, mida kaheksa aastat tagasi taastada prooviti.

"See oli meile suur õppimise koht," ütles RMK loodukaitseosakonna juhataja Kaupo Kohv. "Mitmes kohas õnnestus taastamine hästi, näiteks Matkasoos ja Muraka raba idaservas, kus sookooslused on ilusti taastuma hakanud. Teisal aga toonased kraavide sulgemise lahendused end ei õigustanud ja vesi murdis paisudest läbi."

Praegu tehaksegi sellistes kohtades lisatöid, et eesmärk ikkagi saavutada ja ala väärtusliku sooelupaigana taastuks.

Kuivenduse mõju võimendab kaevandamine

Eestis on kuivendatud sood ühed olulisemad kasvuhoonegaaside tekitajad, kuid paljude soode puhul on võimalik taastamistegevustega nende seisundit parandada, et turvas seal uuesti moodustuma ja süsinikku siduma hakkaks.

Taastamine tähendab, et omaaegsele soode kuivendamisele antakse tagasikäik: servaaladel ehitatakse kuivenduskraavidele paisud ette, et vesi soost välja ei voolaks, kohati võetakse maha aastakümnetega kasvanud puud, et nood sood edasi ei kuivendaks.

Kõiki kuivendatud alasid soodeks tagasi ei muudeta. Valikut tehes võeti aluseks kaitstavate soode tegevuskava ning sealt omakorda valiti välja suured soostikud, mis on tervikuna suhteliselt hästi säilinud, aga servad kraavitamise tagajärjel kuivavad.

Ida-Virumaa soode seisund on Kaupo Kohvi hinnangul sarnane ülejäänud Eesti omadega.

"Suur osa soode servadest on metsamajanduse edendamiseks kuivendatud, suur osa on hävinud põlevkivi ja turba kaevandamise tõttu, mis koos varasema intensiivse õhusaastega on soodele siin piirkonnas sügava jälje jätnud."

Põlevkivikaevanduste võimaliku laienemisega seotud riskid kummitavad aga veel säilinud ja taastatud sooalasid praegugi.

"Soode võimalik taastamispotentsiaal on Ida-Virumaal endiselt suur, ka väljaspool kaitsealasid," tõi Kohv näiteks Oru mahajäetud turbaväljad.

Suured sood saavad uue võimaluse

RMK on taastanud ligemale 17 000 hektarit sooelupaiku, sealhulgas üle tuhande hektari mahajäetud turbakaevandusaladel, seda peamiselt Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi rahast.

"9346 ha soode taastamiseks oleme kasutanud umbes 4,8 miljonit eurot, lisaks teeme mahajäetud turbatootmisalade looduslikkuse taastamistöid 2000 hektaril ligemale 3,1 miljonit euro eest," ütles Kaupo Kohv, et nendele summadele lisandub RMK oma panus.

Ida-Virumaal on ühtekuuluvusfondi rahaga taastatud Puhatu soostikku, Feodorisood ja Selisood ning kahe Virumaa piiril asuvat Sirtsi soostikku.

Puhatu soostiku põhjaosas jõudsid tööd eelmise aastaga lõpule, lõunaosas lõpetatakse tänavu.

Selisoos taastas RMK kõigepealt soo idaosa, seda koostöös Enefit Kaevandustega, kellele antud kaevandamisloa tingimused nägid ette sealsete kuivenduskraavide sulgemise.

Sel aastal võtab RMK ühtekuuluvusfondi toetuse abil käsile Selisoo lääneosa, et taastada seal ligemale 300 hektarit sooala. Kaupo Kohvi sõnul luuakse veerežiimi taastades eeldused Selisoo raba ja Suurlauka säilimiseks ning seisundi parandamiseks, samuti soo- ja soovikumetsade taastumiseks soo servaaladel. Selle tulemusena paranevad ka sealsete kaitsealuste liikide elutingimused.

Niidud ja luhad muutuvad liigirikkamaks

Lisaks soodele on RMK ühtekuuluvusfondi raha abil taastanud ka poollooduslikke kooslusi, et sinna liigirikkus tagasi tuleks.

Ida-Virumaa suurematest töödest nimetas Kaupo Kohv lamminiitude taastamist Narva jõe ääres Jaama ja Karoli külas. Mõlema suure niidumassiivi hooldamiseks rajati eraldi tee ja Karoli luhale pääsemiseks ka sild.

Eelmise aasta suuremad tööd tehtigi Karoli luhal, mis oli tugevalt võssa kasvanud, lagedamad alad mättaid täis ning kõige kõrgemad ja kuivemad alad metsastunud. Tööd on seal veel pooleli, tänavu hekseldatakse kogu ala üle ja antakse seejärel rentnikule hooldada.

Sellesama rentniku veised hooldavad ka varem taastatud paarisadat hektarit Struuga luhtasid.

"Ida-Virumaal on palju väärtusi, mida hoida ja mille taastumisele kaasa aidata," ütles Kaupo Kohv.

RTK logo
RTK logo Foto: Reklaam
Tagasi üles