Kohtla-Järve linnaosa kraaniveest leiti usse (1)
11. mai 2023, 12:34
Seni on usse leitud üksnes Kohtla-Järve Sompa linnaosa Tulika tänava nelja kinnistu veevärgist, vee-ettevõtja alustas vee kloorimist ning viis rahvamaja juurde veetsisterni.
Teisipäeval andsid Sompa linnaosa Tulika tänava elanikud terviseametile teada, et leidsid oma veefiltritest tillukeséd vingerdavad ussid. Terviseamet teavitas omakorda Järve Biopuhastust ning mõlemast läksid spetsialistid kohapeale veeproove võtma. Sompa linnaosas elab üle 700 inimese.
„Meie spetsialist laskis ühe kinnistu õuekraanist ja nöörfiltrist vett purkidesse ja seal on tõesti ussid sees,“ rääkis Järve Biopuhastuse tootmisdirektor Andra Villers.
Tegemist on tillukeste, umbes juuksekarva jämeduste ja kuni paar millimeetrit pikkade olevustega, keda esmapilgul on raske märgata.
Teiste kinnistute omanikega, kes terviseametisse pöördusid, polnud vee-ettevõtjal õnnestunud neljapäeva lõunaks veel kontakti saada, mistap ei ole saanud sealt ka veeproove võtta. Külla aga võeti proove paljudest teistestpiirkonnas ligipääsetavatest kraanidest ning kusagil mujal usse ei täheldatud.
Kolleegidelt uurides kuulis Villers, et Pärnus oli sarnane probleem olnud 25 aastat tagasi, tookord oli tegemist sääsevastsetega. Seepeale saatis Villers uusidest tehtud video putukateadlasena tuntud bioloogile Urmas Tartesele.
„Selle video põhjal on keeruline midagi arvata, aga sääsevastseid ma esimesena kindlasti ei pakuks,“ ütles Tartes, et tõenäolisemalt on tegemist nematoodide ehk ümarussidega ning soovitas veeproovid maaülikooli või mõne muu ülikooli laborisse saata.
„Esimene asi on need ussid liigina ära määrata, seejärel tuleks ilmselt kontrollida, kas veesüsteemi on mingid avad tekkinud,“ soovitas ta.
Andra Villersi sõnul toidab Sompa veevärki üsna uus ja põhjalikult renoveeritud veetöötlusjaam, kus vett puhastatakse pöördosmoosiga, mis selle eriti põhjalikult puhtaks teeb. Veeproove võtab vee-ettevõtja Sompast igal nädalal ja kõik mikrobioloogilise näitajad on alati korras olnud.
„Ega mikrobioloogia muidugi usse näitagi,“ tõdes ta.
Kolmapäeval teavitas Järve Biopuhatus oma Sompa kliente vee kloorimisest ja palus neil tarbida ainult keedetud vett.
Terviseameti Ida regionaalosakonna juhataja Marje Muusikus ütles, et keetmata vett Sompa elanikud tarbida ei tohi.
„Ussid ise on lihtsalt ebameeldivad, aga kui vees juba ussid on, siis tõenäoliselt võib seal olla midagi veel, sest millestki need ussid ju toituvad. Varasemates proovides on mikrobioloogia näitajad küll korras olnud, nüüd oleme proove mitmelt poolt võtnud, need tulemused selguvad ehk reede hommikuks,“ rääkis ta.
Vee kloorimisest on tema sõnul kindlasti kasu, sest kuigi see usse ei hävita, siis nende toidubaasi küll.
Neljapäeva pärastlõunal jõudsid veeproovid Tartusse Taltechi laborisse, et määrata usside liik ja uurida, kas reostus on levinud ka nendesse proovidesse, kus usse endid näha ei ole.
Professor Mari Ivaski esmane hinnang langes kokku bioloog Tarmo Timmi arvamusega (vt allpool), et tegemist on ohutu ussikesega: rõngasussid on mulla-, mitte veeloomad, haigusi nad ei kanna ja inimestele kahjulikud ei ole.
Ivask kinnitas, et kuna need ussid on tundliku kehaga, peaks kloor nad hävitama – nagu ka vee keetmine.
Tema arvates on tegemist pigem kinnistusisese probleemiga, kuna veevõrgust ja -mahutist võetud proovides ei paista esialgu usse olevat. Tõsi, proovide filtreerimine alles käib.
Andra Villlers ütles, et vee-ettevõtja tahab kindlasti välja selgitada, kuidas need ussid veesüsteemi sattusid.
Inimesi need loomad ei ohusta
Zooloog Tarmo TIMM, kes huvitub eriti väheharjasussidest:
Videol paistavad need elukad käitumise järgi olevat väheharjasussid, tõenäoliselt sugukonnast valgeliimuklased, keda leidub palju mullas, aga vahel ka vees. Nad toituvad peenest kõdust, kus kasvab baktereid ja seenekesi. Sette näidis videol viitaks mullale. Tõenäoliselt on „juuretis“ sattunud (põhjaveega või mullaga) süsteemi sisse ja leidnud siin kena elupaiga, kus leidub nii orgaanikat kui hapnikku, ja vesi vahetub ka. Nüüd siis muudkui sigivad, püüdes täita neile kätte saadavat osa maailmast.
Asi ei vääri skandaali. Inimesi need loomad ei ohusta, kuigi mõned neist võivad kogemata (endale õnnetuseks) joogivette sattuda ja joojal ebamugavaid küsimusi tekitada. Midagi hullu ei juhtu, kui ka mõne alla neelama peaks. Päris lahti saada neist pole vist võimalik, aga vohamist söövõiks piirata süsteemi läbipesemisega. Et filtrites oleks võimalikult vähegi kõlblikku orgaanikat, mullast rääkimata.