Kohtla-Järve abilinnapea: linnavalitsus pole andnud korraldusi asutuste sulgemiseks ega töötajate koondamiseks

Kohtla-Järve gümnaasiumist läinud ajalooõpetaja Kaire Jõe, kes on praegu ajutiselt haridus- ja kultuurivaldkonna abilinnapea. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kohtla-Järve linnavalitsus ei ole andnud korraldusi linnaasutuste sulgemiseks ega töötajate koondamiseks, kinnitab kolmapäeva õhtul levitatud pöördumises abilinnapea hariduse ja kultuurivaldkonnas Kaire Jõe, kes möönab samas, et linnaasutuste juhtidega on räägitud kulude kärpimise vajadusest. 

Kaire Jõe väidab,, et viimasel ajal levivad teated Kohtla-Järve haridus- ja kultuuriasutuste sulgemisest ja töötajate vallandamisest eelarvekärbete või ebapiisava eesti keele oskuse tõttu ei vasta tõele. 

Samas tõdeb Jõe, et tulenevalt volikogu poolt üksmeelselt vastuvõetud linnaeelarvest tuleb kulutusi kärpida kõigis valdkondades ja seda tehakse koostöös linnaasutuste juhtidega. "Linnavalitsuse liikmed on veendunud, et mistahes asutuse sulgemine on viimane abinõu, mida saab rakendada ainult alternatiivide puudumisel," kinnitab ta ja lubab, et eestikeelsele õppele üleminek hakkab toimuma sujuvalt. 

Kohtla-Järve abilinnapea Kaire Jõe pöördumine

Viimasel ajal on meedias ilmunud artikleid ja teateid, milles meie linna allasutuste töötajad ja Linnavolikogu saadikud teavitavad elanikke omavalitsuse haridus- ja kultuuriasutuste sulgemisest, aga ka töötajate vallandamisest eelarvekärbete või ebapiisava eesti keele oskuse tõttu, mis nende sõnul toimub Linnavalitsuse käsul. See teave ei vasta tõele.

Eelmise aasta sügisest on Kohtla-Järve linnavalitsus korduvalt teada andnud eelarve puudujäägist ja kulude kärpimise vajadusest. See olukord ei ole muutunud. Riigi poolt kohalikele omavalitsustele eraldatava raha suurus sõltub otseselt omavalitsuses elavate inimeste arvust ning elanike arvu vähenemine toob kaasa ka tulubaasi vähenemise. Sellises olukorras raha kuluartiklite kaupa jaotamisel lähtub linn seadusest ja prioriteetidest.

Seoses alampalga tõusu ja iga-aastase õpetajate palgatõusuga, samuti linna poolt juba võetud laenude ja kommunaalteenuste kallinemisega tuli linnal kulusid kärpida eranditult kõigis valdkondades. Sellisel kujul eelarve võttis Linnavolikogu vastu ühehäälselt – vastu ega erapooletu ei olnud keegi.

Kõigi linnaasutuste juhtidega peeti nõu selle üle, kuidas allasutused saaksid täita kinnitatud eelarvet. Linnavalitsus kutsus asutuste juhte üles koostama plaani ja visiooni kulude vähendamiseks, mida arutatakse ja kooskõlastatakse Linnavalitsuse ja Linnavolikogu liikmetega. Kuna juhtidel on täielik teave nende organisatsioonide toimimise kohta, anti neile vabadus otsustada, millele nende kokkuhoiupoliitika täpselt tugineb. See võib olla nii majandus- ja halduskulude vähendamine kui ka tööprotsesside ümberkorraldamine. Linnavalitsus ei andnud korraldusi asutuste sulgemiseks ja töötajate vallandamiseks. Pealegi on Linnavalitsuse liikmed veendunud, et mistahes asutuse sulgemine on viimane abinõu, mida saab rakendada ainult alternatiivide puudumisel.

Eestikeelsele õppele ülemineku protsess, mis sai alguse tegelikult ammu enne vastava seaduse vastuvõtmist 2022. aastal, hakkab kulgema sujuvalt. Alates 1. septembrist 2024 lähevad 1. ja 4. klassid ning lasteaiad üle eestikeelsele õppele. Kõik ülejäänud klassid, sealhulgas 2023. aasta 1. klassi õpilased, jätkavad õppimist vana süsteemi järgi. See tähendab, et õpetajad saavad vajadusel kogu selle aja jooksul täiendavat keeleõpet. Riik annab selleks kokku 8 aastat juurde ning käivitab palju keelekursusi õpetajatele Ida-Virumaal ja Harjumaal.

Praegu peab vene keeles õpetavatel lasteaiaõpetajatel olema eesti keele B2 kategooria, eesti keeles õpetavatel aga C1 kategooria. Alates 1. septembrist 2024 saavad lasteaiaõpetajana tööd jätkata C1 kategooriaga õpetajad. See nõue ei kehti abiõpetajatele ja tugipersonalile (logopeed, eriõpetaja).

Munitsipaalasutuste juhtide jaoks pole eesti keele kõrgeimal tasemel valdamise nõue uus, see kehtib juba ammu. Hetkel käsitletakse seda nõuet keelenõudena, edaspidi muutub see haridusega võrdväärseks kvalifikatsiooninõudeks. Õppejuhtidele ja õppeasutuste direktoritele, aga ka huvikoolide juhatajatele muutub riigikeele oskuse kõrgeim kategooria tänavu 1. septembrist kvalifikatsiooninõudeks.

Selliste protsesside, nagu eesti õppekeelele üleminek ja absoluutselt kõigi linnakulude vähendamine samaaegne toimumine ei saa jääda märkamata ning sageli võib usaldusväärse info puudumine ning kuulujuttude ja oletuste levik kujundada elanikkonnas vale arvamuse. Kutsume elanikke üles küsimuste korral otsima selgitusi linnavalitsuse spetsialistidelt ning kinnitame, et kõik olulised otsused tehakse vaid organisatsioonide endi esindajate ja Linnavolikogu saadikute kaasamisel ja osavõtul.

Kaire Jõe

Kohtla-Järve linna haridus- ja kultuurivaldkonna abilinnapea