Kümme käsku tulevasele valitsuse Ida-Viru esindajale

Jaanus Purga on juba kevadest alates rääkinud, et on huvitatud valitsuse Ida-Virumaa esindaja ametist. Foto: Erakogu

Koalitsioonileppesse on kirja pandud Ida-Viru jaoks rohkem ja vähem tähtsaid punkte, kuid üks vägagi oluline asi sai sinna kirja ja see on valitsuse esindaja määramine.

Minul ei teki küsimustki, kas ja miks esindajat vaja on − meie maakonnale antakse juurde võimalus, mida ühelgi teisel maakonnal ei ole! Pigem võiks siin teistel maakondadel tekkida kadedusega segatud küsimus "Aga miks meie ei saa?".

Nüüd tuleb ainult vaadata, et me selle võimaluse hästi ja korralikult ära kasutame, ning selleks võiks igaüks kaasa mõelda, mis on need Ida-Viru jaoks kõige olulisemad suunad ja valdkonnad, mille juures lisaabi ära kuluks. Erinevate inimeste, ettevõtete ja omavalitsuste jaoks võivad need olla väga erinevad, aga maakonna ühisosa ja suured vajadused tuleb selgesti sõnastada − siis on võimalik neid ka realiseerida.

Pakun allpool kõigile kaasamõtlemiseks välja ühe visiooni esindaja funktsioonist ja ülesannetest.

Valitsuse Ida-Virumaa esindaja peab kindlasti olema kohalik elanik ning tundma isikliku kogemuse põhjal hästi vähemalt maakonna eripära ja ettevõtlust, ta ei tohi olla ühegi erakonna liige.

Esindaja töö eesmärk kõige laiemalt on:

* maakonna huvide esindamine valitsuse tasandil;

* riigi huvide esindamine ja riiklike eesmärkide teostamise korraldamine maakonna tasandil;

* ettevõtete, kogukondade, ametnike ja poliitikute vahelise koostöö kujundamine.

Töö tulemuseks peab olema sujuvam, otsesem ja lihtsam asjaajamine maakonna ja riigi vahel ning kohalike elanike ja ettevõtete suurem kaasatus maakondlike ja riiklike otsuste tegemisse ja eesmärkide saavutamisse.

Kümme käsku, mis on maakonna arengu ja tulevaste muutuste seisukohalt praegu kõige pakilisemad, on järgmised (mitte prioriteetsuse järjekorras):

1. Suurettevõtete, sealhulgas põlevkivitööstuse käekäik. Plaanid ja perspektiivid Eesti ja ELi eesmärkide kontekstis ning väga ühene selge ettekujutus põlevkivikasutuse tulevikust nii ajaliselt kui mahuliselt. Ressursitasude jagunemine ja kasutus.

2. Väike- ja keskmise ettevõtluse tekitamine suurtööstuste asemele ja kõrvale pidevas protsessis koos majanduse transformatsiooniga. Inimeste ettevõtlikkuse suurendamine.

3. Taastuvenergeetika areng maakonnas. Suured projektid ning elanike, kogukondade ja ettevõtete energiatootmised. Planeeringuprotsesside ja menetlustoimingute kiirendamine.

4. Turismiklaster, filmifond ja puhkemajandus − edulugudele, arengule kaasaaitamine.

5. Õiglase ülemineku fondi raha jaotus ja kasutuselevõtu kiirendamine, eriti majanduse ja ettevõtluse kontekstis.

6. Kõikvõimalikes toetusprogrammides − eriti hoonete renoveerimise toetuste omades − eraldi Ida-Viru "sahtli" tekitamine, kus rakenduksid piirkonna omapära arvestavad tingimused. Pankadega läbirääkimine Ida-Viru sihtrahastuseks.

7. Eestikeelsele õppele üleminekuga seonduvate raskuste leevendamisele kaasaaitamine (peamiselt korraldab haridusministeerium), sealhulgas tööta jäävate õpetajate ümberõpe ja rakendamine.

8. Elukeskkonna ja elukvaliteedi üldine parandamine: elukoht, tervis, vaba aeg, sport. Tänapäevasemate linnakvartalite teke, hajaasustuse teede ja kommunikatsioonide parendamine, spordirajatised, loodusrajad.

9. Riikliku julgeoleku ja stabiilsuse tagamisele kaasaaitamine elukvaliteedi parandamise ja sõbralike suhete arendamise kaudu: üksikisik, kogukond, omavalitsus, riik.

10. Maakonnas tekkivate kiireloomuliste küsimuste kiire lahendamine ministeeriumide ja valitsuse tasandil − n-ö fast-track.

Et sellist tööd oleks üldse võimalik märkimisväärse kasuga maakonnale teha, peab esindajal kindlasti olema kiire ja tingimusteta ligipääs asjasse puutuvatele ministeeriumidele ja ametkondadele kõige kõrgemal tasemel ja ta peab saama kaasa rääkida kõigis maakonda puudutavates valitsuse otsustes.

Esindaja ise ei tohi mingil juhul olla poliitiline, ta ei tohi kuuluda ühtegi erakonda. Vastasel juhul on oht, et hakkab korduma nii mõneski maakonna omavalitsuses nii tüüpiline kisklemine erakondade ja valimisliitude vahel.

Esindaja peab kindlasti olema kohalik elanik ning tundma isikliku kogemuse põhjal hästi vähemalt osa ülaltoodud valdkondadest − maakonna omapära arvestades eelkõige tööstust, energeetikat, põlevkivikasutust ja ettevõtlust. Samuti peab ta omama häid sidemeid ja kontakte nii maakonna ettevõtete ja omavalitsuste kui riigi institutsioonidega. Et vajalikud inimesed tõstaksid toru ja laseksid uksest sisse.

Kui need tingimused täidetud, siis pole kaotada midagi. Esindaja määramisest saame ainult võita.