Riigikogu võttis esmaspäeval vastu teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud seaduse, millega tõstetakse alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäärasid, et suurendada aktsiisitulu ning mõjutada alkoholi ja tubakatoodete kättesaadavust.
Uued aktsiisimäärad muudavad alkoholi ja tubaka kallimaks
Uute aktsiisimäärade vastuvõtmise poolt hääletas 57 ja vastu 35 riigikogu liiget.
Alkoholiaktsiis, mida viimati tõsteti 2018. aastal, tõuseb seaduse järgi aastatel 2024-2026 viis protsenti aastas. Sama palju tõuseb 2024.-2026. aastal sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiis, mida on viimastel aastatel tõstetud viis protsenti aastas. Tubakavedelike aktsiis kasvab järgmisel kolmel aastal samuti viis protsenti aastas ning sigarite ja sigarillode puhul kasvab sama palju minimaalselt makstav aktsiisisumma.
Sigarite ja sigarillode puhul kehtestatakse seadusega maksimaalse jaehinna täpsusastme intervallid, et vähendada erinevate hindade rohkust ning seeläbi ettevõtjate ja maksuhaldurite töökoormust. Teise lugemise eel tegi valitsus eelnõusse muudatuse, mille kohaselt teatatakse sigarite ja sigarillode maksimaalne jaehind varem plaanitud 50 sendi asemel 10 sendi täpsusega, kui nende hind on kuni 10 eurot.
Lisaks jäetakse Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõime toetamiseks seaduse kohaselt ära aastateks 2024-2027 kavandatud eriotstarbelise diislikütuse aktsiisitõusud. See tähendab, et eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimääraks jääb 21 eurot 1000 liitri kohta.
Reformierakondlasest Euroopa Parlamendi liige ja endine kauaaegne peaminister Andrus Ansip meenutas Postimehele antud intervjuus, et tänu eelmistele aktiisitõusudele ning sellele rehkendatud käibemaksule jäi Eestil kahe aastaga eelarvesse laekumata 357 miljonit eurot, kuna alkoholi ja kütust hakati massiliselt ostma Lätist. "Sõbrad, selle eest oleks Tallinna-Pärnu maantee valmis ja Tartu maantee puhul öeldaks, et oleks veel 200 miljonit juurde vaja," märkis ta.
Seekordne aktsiisitõus ei ole nii järsk nagu 2018. aastal.